Riigikogu võttis 80 poolthäälega vastu valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse (347 SE), mis täpsustab võlaõigusseaduses sisalduvat tarbijakrediidilepingutele kohalduvat vastutustundliku laenamise regulatsiooni ning reklaamiseaduses sisalduvat finantsteenuste, sh tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni. Seadusega sisustatakse tarbija krediidivõimelisuse mõiste. Seadus sätestab missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma. Seadus näeb ette, et reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid, võib sisaldada üksnes esmavajalikku teavet krediidiandja või krediidivahendaja ning osutatava teenuse kohta. Reklaam peab olema vastutustundlik ja tasakaalustatud. Seaduse kohaselt ei tohi reklaam jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks. Reklaam ei tohi kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele.
Tuus-Laul: lõhkilaenamise probleem ei kao kuhugi
Riigikogu õiguskomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Võlaõigusseaduse ja reklaamiseaduse muutmise arutelul, et muudatus ei lahenda lõhkilaenamise probleemi, kuid on esimene samm paremuse poole.
"Juba kaks aastat tagasi juhtis Tarbijakaitseamet tähelepanu laenupoliitika probleemidele, mis on toonud tuhandetele inimestele kaasa peamiselt reguleerimata kiirlaenudega seotud üle- ehk lõhkilaenamise,“ rääkis Tuus-Laul, "mul on kahju, et õiguskomisjonis jäi puudu julgusest seda küsimust rangemalt reguleerida ja reformida.“
Tuus-Laul rõhutas, et tegelikult peaks olema seadusega reguleeritud, kui palju peab inimesele raha kätte jääma, et teatud summas üldse laenu saada. "Seda Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut kahjuks ei arvestatud, samuti nagu ettepanekut keelustada kiirlaenude massiline väli- ja telereklaam.“
"Me ei saa mööda vaadata sellest, et 100 000 inimesel, ligikaudu kümnendikul täiskasvanud elanikkonnast seisab kohtutäitur ukse taga ning on oht, et nende kontod arestitakse,“ lisas riigikogulane, „Eesti seadused vaatavad hetkel mööda lõhkilaenamisest ning Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et Soome näitel peaksime sisse viima tarbija kaitsemehhanismi.“
"Kahtlemata peame selle teema juurde sügisel tagasi tulema ja võtma vastu radikaalsemaid otsuseid, mis piiraks lõhkilaenamist ja teisi kiirlaenudest tulenevaid probleeme,“ lõpetas Marika Tuus-Laul.
