Riigkogu täiskogu võttis teisipäeval 70 poolthäälega vastu maksukorralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (507 SE), millega luuakse 1. juuliks töötamisega seotud infot koondav register, kus isik tuleb registreerida enne tööle asumist.

Seaduse erinevad sätted jõustuvad järk-järgult käesoleva aasta 1. veebruarist, 1. aprillist ja 1. juulist.

Seadusega soovib riik vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate inimeste sotsiaalsete tagatiste parem kaitse. Töötaja registreerimiseks piisab ainult ühest elektroonilisest sissekandest. Nii pole enam eraldi vaja näiteks haigekassale töötajast teada anda, sest erinevate ametite info koondatakse registrisse, mis muudab hõlpsamaks andmete ristkasutamise.

Registri infotehnoloogia arenduskulu maksu- ja tolliametile on hinnanguliselt 400 000 kuni 600 000 eurot. Sellele lisanduvad arenduskulud, mis tuleb registriandmeid kasutavatel asutustel teha registriga liidestamiseks, ning süsteemi hoolduskulud. IT-arendamise kulud kaetakse ameti eelarvest. Infosüsteemi ehitab ametile CGI Eesti, koos käibemaksuga läheb see maksma 420 000 eurot, hankelepingu pikkuseks on 16 kuud. Maksu- ja tolliameti ehituse töögrupi juht Raivo Piiritalo on varem öelnud, et aastas toob uue nõude rakendamine riigile täiendavat maksulaekumist ligi 5-12 miljonit eurot.

Ülejäänud muudatuste eesmärk on kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine. Samuti sellega kaasnevate kulude kokkuhoid. Riigi tugiteenuste keskuse hallatavate kohtumenetlusest tulenevate ning Riigikohtu ja prokuratuuri lahenditest tulenevate nõuete üle arvestuse pidamine viiakse maksukohustuslaste registrisse.

Kohtute ja prokuratuuri nõuete tasumiseks luuakse eraldi pangakonto või antakse spetsiaalne viitenumber. Tähtajaks tasumata nõue kaetakse vabade vahendite olemasolul ettemaksukonto arvestusse kantud summadest. Inimene saab võimaluse riigi nõuete koondamise kõrval näha e-maksuametis lisaks maksukohustustele ka muid kohustusi, näiteks infot riigilõivu tasumise kohta.

Maksukorralduse seaduses täpsustati ka maksu- ja tolliameti õigust nõuda sisse maksukorralduse seadusest tulenev rahaline kohustus ja mistahes seaduse alusel ameti määratud rahatrahv. Maksuhalduri haldustäitepädevus piiritletakse esmaste täitetoimingutega – tal puudub vara realiseerimise õigus.

Seadus korrastab ka eelaresti regulatsiooni, andes kohtutäiturile täitemenetluse seaduses volituse täita halduskohtu määrust eelaresti seadmiseks juhtudel, mil maksuhalduri enda täitetoimingud ei ole tulemust andnud või ei oleks need suure tõenäosusega tulemuslikud. Kohtutäituri seaduse muudatused võimaldavad kohtutäituril võtta toimingu eest ka tasu.