Riigikogu võttis kolmapäeval, 19. veebruaril vastu riigieelarve seaduse, mis näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 vastu 33 riigikogu liiget ning 1 oli erapooletu.

Komisjoni esimees Sven Sester ütles teisipäeval, et riigieelarve baasseaduse menetlemisel viidi sisse olulised tähtsad muudatused, mis tagavad riigieelarve stabiilse ja tõrgeteta menetlemise.

"Riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisel suurendasime riigikogu rolli poliitika põhialuste vastuvõtmise kaudu. Valitsus peab esitama riigi eelarvestrateegia riigikogule viivitamata pärast kinnitamist. Valdkondlikud arengukavad esitab valitsus riigikogule enne kinnitamist aruteluks. Põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad ise oma tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmise üle. Tulenevalt Euroopa Keskpanga arvamusest sätestati Eesti Panga juurde eelarvenõukogu moodustamine," ütles Sester.

Ta pidas tähtsaks eelarvenõukogu ülesannet anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ning jälgida siseriiklike eelarvereeglite täitmist. "Riigieelarve baasseadusesse on lisatud klausel, mille kohaselt ei saa riigieelarve seaduses esitada kehtivate seaduste muutmist või kehtetuks tunnistamist," rääkis Sester.

Tema sõnul tuleb oluliseks pidada ka riigieelarve tasakaaluga seotud reeglite täpset formuleerimist, mille kohaselt on riigieelarve tasakaalus või ülejäägis. Uues seaduses sätestatakse täiendavad nõuded riigieelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekule, mis peab sisaldama kõiki muudatusega kaasnevate riigieelarve eelnõu muudatuste täpsed sõnastused ja arvestama struktuurset tasakaalu. Samuti lisati nõue, et riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu peab vastama avaldatud õigusaktidele ja enne esitamist valitsuse algatatud eelnõudele.

Täpsustati veel kohalike omavalitsuse üksustega seotud regulatsioone. Kõik kohalike omavalitsusüksuste riiklike ülesannete kulud peavad olema funktsioonipõhiselt eristatud riigikogu vastuvõetud riigieelarves. Muudetakse finantskontrolli regulatsiooni, mille kohaselt jäetakse iga asutuse juhile õigus otsustada, missuguste konkreetsete meetmete abil finantskontrollisüsteem üles ehitada.

Seadusega võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta.