Riigi plaan kaotada siseriiklike lähetuste maksuvabastus paneb ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul paljud ettevõtted loobuma päevaraha maksmisest.
Ettevalmistamisel olev valitsuse määrus kaotab siseriiklike lähetuste maksuvabastuse, kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale uue töölepinguseadusega ei panda. Kehtiva korra järgi on siseriikliku maksuvaba päevaraha ülempiir 80 krooni, seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.
Kahjulik mõlemale poolele
Kärsna sõnul kasutasid mitmed ettevõtjad päevaraha, maksmaks osa palka välja maksuvabalt.
Ta lisas, et arenenud maailmas nii ei tehta, et lähetuses olevate inimeste söögilt kokku hoitakse või riigikassasse lisa noolitakse. "Kui varem maksti päevaraha miinimumi piires, siis uue korra jõustumisel ei maksta üldse," sõnas Kärsna.
Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve sõnul on riigi plaan kahjulik nii töötajaile kui ka tööandjaile.
"Ühelt poolt kahjustatakse töötaja huve seeläbi, et ta on sunnitud tööülesannete täitmiseks kodust eemal viibima, mis toob kindlasti kaasa täiendavaid kulutusi. Oleks igati mõistlik, et tööandja peaks selliseid kulutusi hüvitama," selgitas ta.
"Teiselt poolt kaotavad ka tööandjad – esiteks, töötajad ei ole enam nõus lähetusse minema, ja teiseks, need, kes sooviksid päevaraha maksta, ei saa seda enam maksuvabalt teha," lisas ta.
Välislähetuse kord endine
Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts kommenteeris päevaraha kadumist, et töö iseloom on muutunud liikuvamaks ning näiteks müügimeeste puhul on uus lahendus mõistlik.
Ta lisas, et väliskomandeeringute päevaraha maksmise kohustus säilib ning ka päevaraha miinimum- ja maksimummäärad jäävad paika.
Paltsu kinnitusel ei näe ta päevaraha maksuvabastuse kaotamises varjatud maksukoormuse tõusu. Olavi Kärsna sõnul on päevaraha kaotamine valitsusele pehmem variant kui maksude tõstmine või maksete peatamine teise pensionisambasse.
TASUB TEADA
- Uue töölepinguseaduse kohaselt on lähetusse saatmine reguleeritud seaduse tasandil ning lähetusse minemise korraldus on töötajale kohustuslik.
- Tööandja saab ka edaspidi hüvitada siseriikliku lähetuse majutuskulusid kuni 1200 krooni ja välislähetuse omasid kuni 2000 krooni ööpäevas. Erinevalt praegusest pole enam minimaalset majutamiskulude piirmäära, mille korral oleks töötajal õigus lähetusest keelduda.
