Kütusefirma Statoil hinnangul on kõige kiirem lahendus mootorikütustega seotud maksupettuste vähendamiseks maksuhalduri suunamine igasse mootorikütuste aktsiisilattu, et jälgida kõiki laos toimuvaid tehinguid ja võrrelda tehingute hindu õiglase turuhinnaga.

"Eestis on ligikaudu 24 aktsiisiladu, mis tegelevad mootorikütuste käitlemisega. Kui maksuhaldur saadaks igasse lattu oma esindaja ja jälgiks erinevates vahetustes kõiki tehinguid ööpäevaringselt, siis selle orienteeruv maksumus oleks 144 000 eurot kuus. See summa võib esialgu tunduda suur, kuid reaalselt saadav tulu oleks kümneid kordi suurem," ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur

Miguri sõnul annaks see meetod tulemusi juba esimeste kuudega.

Lisaks aktsiisiladudele tuleks suurendatud tähelepanu alla võtta ka muud laod, kus on võimalik suures mahus vedelkütuste ladustamine ja segamine, märkis Statoil oma teates.

Osa mootorikütustest imporditakse praegu Eestisse teiste kaubagruppide nime all, märkis kütusefirma. Ametliku statistika järgi on mootorikütuste import langenud, kuid samal ajal on näiteks kerge kütteõli import hüppeliselt tõusnud.

"Teisisõnu on põhjust arvata, et mitmed kütuse müügiga tegelevad ettevõtted muudavad kerge kütteõli ümbertöötlemise käigus diislikütusega sarnaseks tooteks ning müüvad seda kvaliteetse mootorikütuse pähe. Maksuhalduril puudub neis ladudes toimuvatest tehingutest ülevaade," ütles Migur.

Samuti ei ole Miguri sõnul selget ülevaadet kus ja kui palju üldse on ladusid, kust müüakse kütust edasi ning kui palju on lõpptarbijate hoiukohti.

"Kui jaemüügis on müügikohaks tankla, siis hulgimüügis ei pea laos kütuse omaniku vahetumisel olema müügikohaks antud ladu – selleks võib olla hoopis äriühingu kontor. Heaks lahenduseks siinkohal võiks olla müügikoha registreeringu kohustus ka hulgimüügis," rääkis Migur.

"Kliendini võib kahtlase kvaliteediga kütus jõuda lõpuks erinevate tanklate kaudu, keda ei huvita kütuse päritolu, vaid ainult sisseostuhind," rääkis Migur ning lisas, et eriti valvas tasub olla ka hulgiklientidel, kes ei tangi oma autosid ametlikes tanklates, sest neile on nii-öelda "segatud" kütust kõige lihtsam müüa.

Autoomaniku jaoks võib kerge kütteõli baasil valmistatud mootorikütus tähendada soodsama hinnaga kütust, kuid pikemas perspektiivis võib see Statoili hinnangul auto mootori remondivajaduse tõttu oluliselt kallimaks minna. Eriti tundlikud on kaasaegsed diiselmootorid, mille pihustiotste vahetamine on kallis lõbu.

Hinnanguliselt kaotaks Eesti riik praeguse olukorra jätkudes tänavu 30-50 miljonit eurot mootorikütustega seotud käibemaksupettustega ja ning lisaks veel 20 miljonit eurot aktsiisipettustega – see teeb kokku 50-70 miljonit eurot saamata jäänud maksutulu.

Eesti Õliühingu liikmed on viimastel kuudel teinud veel ka mitmeid teisi ettepanekuid olukorra parandamiseks, kuid nende rakendamine võtaks seaduste muutmise ja IT lahenduste tegemise vajaduse tõttu Statoili hinnangul rohkem aega.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli käesoleva aasta esimese viie kuu kütusesektori keskmine käibemaksukahju ühes kuus 4,6 miljonit eurot. Senise kontrollitegevuse tulemusel prognoosib amet lähikuudel kahju vähenemist, ütles ameti avalike suhete juht Ivi Papstel esmaspäeval BNS-ile.

Ametil on praegu põhjalikul kontrollimisel kümmekond kütuse valdkonnas tegutsevat ettevõtet, kellest osadele on amet määranud senisest suurema tagatise seoses kasvanud maksuriskiga. Lisaks on amet peatanud ühe aktsiisilao tegevuse.