Käibemaksu ja aktsiiside tõusu kõrval pakub uus töölepinguseadus ettevõtjatele vaid mõningast lohutust, pealegi, kui sellega kaasneb paari kuu jooksul mitu töötuskindlustusmakse tõusu.

Eesti Viljasalve endine nõukogu esimees, praegune Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees ja selle tütarettevõtte Kehtna Lihatööstuse juhatuse liige Märt Riisenberg nendib, et tema peret mõjutab kõige enam ikkagi käibemaksu ja kütuse hinna kerkimine.

"Noh, mis haigushüvitiste maksmise muutmist puudutab, siis ikka ju loodad, et tervis püsib korras ja haigused ei kimbuta," lisab Riisenberg muiates.

Kui Riisenbergi meeles tärkab aga ettevõtja, siis teeb ta käibemaksu ja kütuseaktsiiside tõusu maatasa.

"Loomulikult olen neile tõusudele vastu. Ilmselt lõpptarbija jaoks hinnad nii palju poes ei tõusegi, kui aktsiiside ja käibemaksu tõus tuleb, aga tootjate konkurentsivõimele tähendavad maksutõusud paratamatult suurt lööki. Ettevõtjana ootaksin riigilt seadusemuudatusi, mis aitaksid konkurentsivõimet kergitada. Mõtlen seda, et ettevõtja kahjum ei suureneks või jääks see vähemalt stabiilseks. Kui ettevõte suudab kasumit teenida, siis suudab ta ka riigimakse ja oma töötajatele palka maksta," räägib Riisenberg.

Riisenberg julgeb riigi seisukohast kahelda maksutõusude kasumlikkuses.

"Kui peaminister Ansip on veendunud, et raha riigikassasse laekub, siis… Kindlasti raha tuleb, aga millise hinnaga. Valus asi on see igal juhul," ohkab Riisenberg.

Kas käibemaksu ja aktsiiside tõstmise asemel olnuks paslik kärpida pensione ja vanemapalka?

"Paljud pensionärid minu tutvusringkonnas on öelnud, et kui see kevadine pensionitõus oleks ära jäänud, siis ei oleks sellest midagi hullu olnud. Nad oleksid selle üle elanud. Kui sellest tasemest nüüd kärpida uuesti tagasi, siis võib-olla ei olekski see nii kole," arutleb ettevõtja.

Riisenberg lisab, et parema meelega näinuks ta käibemaksu tõstmise asemel paariprotsendilist tulumaksumäära kerkimist.

Muide, uue, peaaegu üdini tööandjatemeelse töölepinguseaduse jõustumine Riisenbergi ei lohuta. Oma ettevõttest on ta juba ammu kasutud inimesed koondanud, mistõttu täna jõustuv seadus ärimehe meelest vähemalt tema firmale mingit hetkelist kasu ei tõota.

Kommentaar
Raul Eamets, TÜ majandusteaduskonna professor

Kriisist nende muutustega välja ei tule. Täna jõustuvad muudatused töölepinguseaduses ei oma minu arvates suurt kiiret efekti. Suvi toob kaasa ajutiste töökohtade pakkumise suurenemise (teeninduses, põllumajanduses, turismis), mis leevendab seda efekti, mida esialgne koondamiste laine võib kaasa tuua.

Samas arvan, et väga suured koondamised on juba ära tehtud. Tänast päeva ootavad võib-olla mõned väikeettevõtted, samas ei ole nende mõju koguhõivele väga suur. Kas midagi oleks teisti, kui see seadus ei oleks jõustunud? Sel juhul oleksid need inimesed, keda nüüd koondatakse, lahti lastud aprillis-juunis. Kokkuvõttes oleks olukord suvel olnud sama. Tegelik tööturu olukord selgub alles sügisel, kui ajutiste tööde osakaal väheneb. Sügisel hakkab suure tõenäosusega töötus jälle kasvama.

Pikas perspektiivis on uus seadus positiivne, sest loodetavasti hakkavad ettevõtjad seda paremini järgima võrreldes varem kehtinud töölepingu seadusega.

Kaudsete maksude suurendamine vähendab tarbimist ja tarbimise vähendamine süvendab majanduslangust, aga sellest on nii palju viimasel ajal kirjutatud, et ei ole mõtet aabitsatõdesid üle korrata. Palgakärped vähendavad samuti tarbimist, mis kokkuvõttes süvendab langust. Siin on efekt natuke väiksem, sest deflatsioon tähendab seda, et langevad ka hinnad ehk siis inimeste reaalne ostujõud nii palju ei lange, kui palju väheneb palk. Sellele viimasele efektile töötab vastu käibemaksu tõstmine ehk siis hinnalangus tuleb oodatust väiksem, võib-olla on tegemist hoopis väikese hinnatõusuga. Seda näeme lõplikult alles aasta lõpus.

Kokkuvõttes ma ei usu, et ükski nimetatud meetmetest, mis täna jõustuvad, aitaksid kuidagi kaasa majanduse elavdamisele või kiirendaks majanduslangusest väljatulemist. Tegemist on varem eelarvepoliitikas tehtud vigadest tekkinud rahaliste aukude lappimisega, ei muud.

TASUB TEADA

Mis ja kuidas tänasest muutub?

Täna jõustub Eesti selle aasta kõige olulisem seadus, töölepingu seadus ja selle rakendusaktid. Kehtivuse kaotab palga- ning töö- ja puhkeaja seadus.

Töötuskindlustus

• Väheneb hüvitis esimesel 100 päeval 70%-lt 50%-le ning alates 101. päevast 360. päevani 50%-lt 40%-le palgast.
• Töötukassa nõukogu tegi äsja valitsusele ettepaneku jõustada 4,2%-line maksumäär 1. augustist. 1. juunil tõusis tööskindlustusmakse 0,9%-lt 3%-le.
• Vähenevad tööandja koondamiskulud. Ettevõte tasub koondatule vaid ühe kuu palga, ülejäänu maksab töötukassa.
• Kaob riigisisese lähetuse päevaraha maksmise kohustus. Kaovad majutuskulude miinimummäärad ja piirangud lähetuste muudele kuludele.
• 2013. aastani lükati edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele hüvitise maksmine.

Aktsiis

• Bensiiniaktsiis tõuseb 10,8% ja diislikütuse aktsiis 12%. Aktsiisitõusu tõttu peaks bensiini hind kerkima 72 senti liitri kohta ja diislikütuse hind 73 senti. Koos käibemaksu suurenemisega võib hinnatõus ulatuda ühe kroonini liitri kohta.
• Kerkib maagaasiaktsiis. Kui senini oli aktsiis 157 kr/1000 m2 kohta, siis alates tänasest on uus aktsiisimäär 367 kr/1000 m2 kohta, millele lisandub 20%-line käibemaks. Muudatused toovad alates tänasest Eesti Gaasi klientidele kaasa erinevates hinnagruppides ligikaudu 5-6% hinnatõusu.
• Väljastpoolt ELi võib Eestisse aktsiisivabalt tuua senise 200 sigareti asemel 40 sigaretti, suitsetamis- ja närimistubakat aga praeguse 250 grammi asemel 50 grammi.
• Keskkonnatasud kerkivad ligikaudu 20% võrra. Tavajäätmete ladestamise tasu tõuseb seniselt 156,5 kroonilt 188 kroonile tonni kohta ja põlevkivi tuha ning poolkoksi ladestamise tasu tõuseb 15,65 kroonilt 18,78 kroonile tonni kohta.

Palgakärbe

• 8% võrra väheneb kõrgemate riigiametnike, politseiameti kõigi töötajate, päästetöötajate (tõsi, läbirääkimised pooleli), piirivalvurite ja kaitseväelaste palk ja ajateenijate toetus.
• Õpetajate palk langeb 4% ja prokuröride palk 6% võrra.

Liiklusseadus

• Uus liiklusseadus sätestab, et vähemalt 1,5promillise joobega roolijoodikust saab alati kriminaalkurjategija. Kui liikluspolitseinik aga välisel vaatlusel leiab, et inimene käitus ebaadekvaatselt – komistas, tuigerdas, eksis sõnaseadmisel -, siis saab inimest ka kergema joobega kriminaalvastutusele võtta. 0,5-1,5promillise joobe eest saab karistada kuni 18 000kroonise rahatrahviga või juhiloast aastaks ilma jätta. 1,5promilline või raskem joove toob aga automaatselt kaasa kriminaalmenetluse.

Toetused ja hüvitised

• Tänasest ei saa haige lapsega kodus olev ema või isa enam 100% haigushüvitist, vaid 80%. Kui töötaja haigeks jääb, siis haigushüvitist maksab talle tööandja alates 4. päevast kuni 8. päevani. Alates 9. haiguspäevast võtab maksekohustuse üle haigekassa. Hüvitis on 70% mulluse kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
• Renditööjõu vahendajad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris.
• Enam ei maksta 3000kroonist matusetoetust.

Käibemaks

• Tõuseb seniselt 18%-lt 20%-le.
• Aasta lõpuni loodab riik käibemaksu tõusu abil koguda 800 lisamiljonit – see teeb iga elaniku kohta 100 krooni kuus.
• Õppelaen Riik ei kustuta enam lapsevanemate õppelaenu. Seni kustutas riik osaliselt õppelaenu vanematel, kes kasvatasid kuni 5aastast last. Lapsevanematel, kes on taotluse teinud enne tänast, kustutatakse laen osaliselt. Samasugune süsteem hakkab kehtima ka ametnikele.

Originaalartikkel