Seaduse järgi vastutab tolliagent riigi ja tööandja ees oma tööga seitse aastat, mis teeb selle ameti eriti pingeliseks ning täpsust nõudvaks.

Tolliagent kandis eelmise aasta 1. maini tollimaakleri nimetust, ELiga liitudes mõiste muutus, kuid sisulist muutust töös sellega ei kaasnenud. Küll vähenes ELiga liitudes tollideklaratsioonide arv, samas muutus nende täitmine ja vormistamine keerulisemaks. “Tuleb täpsustada kõik deklaratsioonide vormistamiseks vajalikud andmed,” selgitab Air Cargo Estonia tolliagent Katrin Sokk. Tööle seavad raamid peale Eesti tolliseaduste ka ELi direktiivid.

Tolliagendiks liikus Sokk tolliinspektori ametist, viimane post andis talle ka tollialased teadmised. “Kui enne olin kontrollija, siis erafirmas muutusin kontrollitavaks,” selgitab ta. Sammu pole siiski põhjust kahetseda, sest agendi töö on tema sõnul loomingulisem, samuti saab klientidega suhelda. Ühtlasi andis see võimaluse agendi tööst arusaamiseks, sest inspektorina jäi viimastest mulje kui sahmijatest. Tegelikult on aga deklaratsiooni koostamine tema sõnul keeruline töö, erafirmas maksab ka aeg, mistõttu tehakse tööd võimalikult optimaalse ajaga.

IK Speditor OÜ tolliagent Annika Viitak mäletab, et alustades oli valdkond uus ning tundmatu – tööks vajalikud oskused sai ta töö käigus, mitte koolis õppides.

Suurem osa tolliagent Katrin Soku tööpäevast möödub arvuti taga või dokumentides järge ajades.

Igal hommikul saab agent kätte klientidelt laekunud dokumendid tollitava kauba kohta, need sisaldavad veosaatelehti, pakkelehti, arveid, vajadusel sertifikaate jne. Kõigepealt sirvib agent need läbi ning vaatab, kas vajalik info on deklareerimiseks olemas või on vaja midagi täpsustada.

“Reeglina täpsustamine ja millegi küsimine klientidele ei meeldi, sest nad ei hooma kohati täpsuse tähtsust,” selgitab Sokk üht kitsaskohta töös.

Nii peavad kliendid elementaarseks, et Ameerikast tulnud kauba arvel on valuutaks dollar, kuigi sedasi märgitud ei ole. Sokk teab aga juhtumit, kus Ameerikast laekunud arvel oli valuutaks euro, samuti on pooltel juhtudel kaubakoodid vigased olnud.

Viitak aga räägib teistsugusest kogemusest – kliendid saavad tavaliselt täpsustuste olulisusest aru ega pahanda ka mitmekordsel üleküsimisel.

Pärast täpsustamist saab Eesti Tollitariifistikust (ETT) konkreetse kauba tollimaksu teada. Siis on deklaratsioon valmis ning agent sisestab selle tolliprogrammi ASYCUDA. Süsteem kontrollib sisestatud andmete õigsust ning vajadusel suunab deklaratsiooni kontrollimiseks kas siis kollasesse ehk dokumentide kontrolli või punasesse koridori ehk kauba füüsilisele läbivaatusele.

Kui koridorid läbitud, annab süsteem deklaratsioonile numbrid ning kauba saaja võib oma kauba kätte saada.

Teatud kaupu tuleb aga NT Logistika klienditeeninduse juhi Andreas Pardi sõnul käia vormistamas tollipunktis, näiteks järelevalvedokumente ja impordilitsentse nõudvaid kaupu, samuti erimärgistatud kütuseid.

Tolliagendiks saamiseks peab tegema eksami. “Ehkki agendid peavad olema laia silmaringiga, pole selle meeletu teadmistepagasiga pärast sellelt töölt lahkumist midagi peale hakata,” lisab Sokk. Mujal pole selliseid teadmisi vaja.

EL vähendas tööd

Euroliiduga liitumine lõi töömahu poolest kõige valusamalt just tollinduses tegutsevaid firmasid.

Näiteks ASil Air Cargo Estonia vähenes tolliosakond üle kahe korra, senise seitsme tolliagendi asemel jäi alles kolm, ka oli see üksus firmas varem kasumlik. “Deklaratsioonide tükkide arv küll vähenes, kuid ühe deklaratsiooni kohta on nüüd rohkem tööd,” selgitab tolliagent Katrin Sokk. Töö muutus keerulisemaks ja täpsemaks, õigesti tuleb määrata nii materjalid kui ka kaubakoodid, vastasel juhul võib kauba tollimaks kordades erineda.

“Töömahus on kvantiteet asendunud aeganõudvama “surfamisega” erinevates andmebaasides, tegemaks kindlaks deklareeritavale kaubale kohaldatavaid meetmeid,” selgitas Part. Oluline on leida ja kohaldada soodsaimat tollimaksumäära, samuti puutuvad agendid rohkem kokku transiitdeklaratsioonidega.

OÜ IK Speditori tolliosakond muutis samuti pärast ELiga liitumist ning töömahtude vähenemist koosseisu. Enne eelmise aasta 1. maid töötas firma tolliosakonnas kaks maaklerit ning üks maakleri abi, täna tegeleb Viitak üksi sekretäritöö ja deklaratsioonide vormistamisega.

Üks maakler aga spetsialiseerus ümber lao- ning kodumaise logistika juhatajaks, abi suundus raamatupidamisosakonda. “Kui 2003. aastal vormistasime päevas keskmiselt 16 deklaratsiooni, siis täna teeme 2–3,” selgitab OÜ IK Speditor tolliagent Annika Viitak.

Kahekordse töökoormuse langemise tegi läbi ka NT Logistika. Firma vormistas eelmisel aastal jaanuarist märtsini ca 3300 deklaratsiooni kuus, tänavu jääb see märtsis 1700 deklaratsiooni kanti. “Ühe alternatiivina osutame töömahu languse kompenseerimiseks Intrastati aruandluse teenust, lisaks pöörame suuremat rõhku printsipaali- ning logistikateenuste osutamisele,” lisab NT Logistika klienditeenindusjuht Andreas Part.

Esimestel liitumisjärgsetel kuudel kasutas NT Logistika töömahu vähenemist ära töötajate koolitamiseks, samuti liitis firma Tallinnas kolmest kontorist kaks.

Tolliagentide kaudu tegutseb tolliagentuur
§ 4. Tolliagentuur

(1) Tolliagentuur on Eesti füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis asutatud juriidiline isik, kes seoses kauba ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki toimetamisega suhtleb tolliga, teostades tolliformaalsusi teise isiku eest temaga kokkuleppel.

(2) Tolliagentuur esitab tollile tagatise.

(3) Tolliagentuur tegutseb tolliagentide kaudu. Tolliagent on füüsiline isik, kellele toll on väljastanud asjakohase tunnistuse.
Allikas: Eesti Tolliseadustik

Originaalartikkel