Tagasiulatuvalt alates selle aasta 1. jaanuarist ei pea Eesti firmad välisriigis asuvate tütarettevõtete kasumit Eestis dividendidena välja võttes makse maksma – näiteks Läti puhul tähendab see 9protsendilist kokkuhoidu.
“See vabastusmeetod annab Eesti ettevõtetele paremad võimalused välisturul konkureerida,” kommenteeris rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun 20. aprillil vastu võetud tulumaksuseaduse muudatust. Edaspidi maksustatakse Eesti ettevõtteid välisriikides vastava riigi tulumaksuga ning üldjuhul midagi lisaks maksta ei tule.
“See tähendab, et kui Eesti firma saab oma Läti firmast dividende ja kui Lätis on see kasum maksustatud, siis Eesti firma poolt nende dividendide väljamaksmine on maksuvaba,” ütles KPMG maksude ja juriidiliste teenuste osakonna juhataja Kadri Arula.Lätti on eestlased investeerinud möödunud aasta seisuga üle 5 mld krooni, veel rohkem on investeeringuid läinud Leetu, kus on samuti ettevõtte tulumaksumäär 15 protsenti – kokku on see üle 70 protsendi Eesti investeeringutest välisriikidesse. Edaspidi nendelt investeeringutelt teenitud tulult Eestis makse maksma ei pea.
Seni on toimunud maksustamine nn krediidipõhimõttel, mis tähendab, et näiteks Lätis asuv firma maksab ära sealse kasumimaksu, mis on 15 protsenti, ning võttes selle kasumi dividendidena välja Eestis, ei pea ta maksma mitte 24 protsenti tulumaksu, vaid ainult üheksaprotsendilise vahe. Nüüd ei pea seda vahet enam aga kinni maksma.
Põhiline mõju võiks Arula sõnul sellel seadusemuudatusel olla just dividendide maksmisele. “Päris palju jälgitakse ju seda, millised need maksukohustused on ja sellest lähtuvalt otsustatakse, kui palju dividende maksta,” lisas ta.
Seadusemuudatus oli tingitud aasta alguses kehtima hakanud Euroopa Liidu direktiivist, mis nägi ette topeltmaksustamise vältimiseks kahte võimalust – seni Eestis kasutusel olnud krediidimeetod ning vabastusmeetod.
Mõnede direktiivi ettekirjutuste tõttu oleks krediidimeetodi edasine kasutamine muutunud Eestis arveldamise mõttes väga keeruliseks, seetõttu otsustati valida vabastusmeetod. Sama süsteem on kasutusel ka näiteks Soomes ja teistes Euroopa Liidu väiksemates riikides.“Eelkõige on ettevõtte võit just süsteemi lihtsustumises,” sõnas Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika osakonna juhataja Reet Teder.
Täpseid numbreid selle kohta, milline mõju on seadusemuudatusel riigieelarvele ja maksude laekumisele, ei osanud rahandusministeerium eile öelda. “Lõppmõju on väga raske hinnata, kuna see toimib mitut pidi,” ütles Ivo Vanasaun.
Ettevõtjad veel seadusemuudatuse mõjusid täpselt kommenteerida ei osanud. Nii tõdes Montoni kaubamärgiga Lätis esindatud Baltika juht Meelis Milder, et on asjast kuulnud, kuid päris kursis sellega veel ei ole. Sama rääkis ka Pindi Kinnisvara finantsjuht Raivo Maine.
Uus dividendide maksustamise kord võib tuua Eestisse uusi välisinvesteeringuid. “See avab Eestile reaalse võimaluse pakkuda konkurentsi Hollandile ja Luksemburgile väljastpoolt ELi tulevate investeeringute teostamiseks, näiteks holding-ühingu asukoha valikul,” kommenteeris PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juhataja Aare Kurist.
Loe ka: Eesti viis aprillis läbi tõelise maksureformi
