Valitsuse istungil 3. aprillil kiideti heaks tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord.

Määruse eesmärk on kehtestada tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest teatamise, uurimise ja registreerimise kord. See võimaldab saada ülevaate toimunud tööõnnetustest ja diagnoositud kutsehaigestumistest, välja selgitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid ning teha võrdlevat statistikat.

Võrreldes kehtinud määrusega on uuendusena arsti kohustus teatada töötajal toimunud nahka läbistavast kokkupuutest nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, millele järgnes ennetava ravi määramine.

Tööandja peab teatama tööõnnetusest tööinspektsioonile ja vajadusel ka politseile viivitamata, mitte ootama jäädes arsti teatist, kui tööõnnetuse tagajärg on surm või raske vigastus.

Tööõnnetuse uurimise tähtaega on võimalik pikendada tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja loal 30 tööpäeva võrra senise 10 päeva asemel.