Veeteede ameti juht Rene Arikas tahab maksusoodustustega ja tehniliste muudatustega tuua Eesti lipu alla 100 suurt kaubalaeva, kirjutab Eesti Päevaleht.
Rene Arikase sõnul ei sõida Eesti lipu all enam ühtegi suurt kaubalaeva ning seetõttu olukord halvemaks minna ei saa. Lahendusena näeb Arikas tehnilisi lahendusi kuid ka sotsiaal- ja maksundusalaseid muudatusi. Arikas usub, et lisaks Eestis olevale umbes 60 suurele kaubalaevale on võimalik Eesti lipu alla tuua ka välismaa, näiteks Saksamaa laevu.
"Tehniliste teemade alla kuulub näiteks see, et kõik laevaregistriga seotud toimingud oleksid kasutajale võimalikult mugavad ja arvestaksid valdkonna iseärasusi. Laevaomanikud ei pruugi tingimata Eestis paikneda ja seega on nende jaoks oluline, et kõik elektroonilised süsteemid toimiksid ja lipuriigilt oleks tagatud ööpäevaringne professionaalne tugi," ütles Arikas.
"Maksusüsteemi muudatuste puhul ei ole küsimus selles, et me soovime maksta vähem makse, vaid muuta maksusüsteemi nii, et see muudaks meid konkurentsivõimelisemaks. Tuleb luua olukord, kus tänu madalamale maksumäärale kogutakse rohkem makse," märkis Arikas.
"Maksutemaatika jaotub omakorda kaheks. Esiteks meremehed ja teiseks laevad koos reederitega," lisas Arikas. "Meremehed proovivad leida Eestile seaduslikku alternatiivi ja olla maksuresident selles riigis, kus on meremeestele väiksemad maksumäärad. Lähim näide on Läti, kus meremeeste sotsiaalmaksuga maksustamine põhineb miinimumpalgal: laeva reakoosseisus arvestatakse seal meremeeste maksud 1,5 miinimumpalga pealt ja ohvitseridel 2,5 miinimumpalga pealt. Ühtlasi on meremeeste tulumaksumäärad tavalisest väiksemad," ütles ta.
"Peale selle on paljudes mereriikides jäetud töötuskindlustus- ja pensionikindlustussüsteemiga liitumine meremeestele vabatahtlikuks," märkis Arikas.
"Reederite puhul oleks üks võimalus tonnaažimaksul põhinev süsteem. Tonnaažimaks on ettevõtte tulumaks, mis põhineb laeva tonnaažil, mitte ettevõtte sissetulekutel. Rahvusvaheliselt on välja kujunenud, et tonnaažimaksu määr on suhteliselt madal. Reederitel võiks olla võimalus valida selle ja tavalise ettevõtte tulumaksusüsteemi vahel. Juhul kui reeder maksab maksutonnaaži järgi, siis tulumaksu ei rakendata," lisas Arikas.
Arikase sõnul ei ole võimalik lootma jääda patriotismile. "Äri on äri. Merenduse puhul on tegemist rahvusvahelise äriga, konkureeritakse rahvusvahelises ärikeskkonnas ja siin keegi patriotismi eest peale maksma ei hakka. Praegu opereeritakse kaubalaevu endiselt pea olematu kasumimarginaaliga. Selles olukorras konkurentidest rohkem maksu maksta ei ole pikas perspektiivis äriliselt jätkusuutlik," ütles ta.
Mullu oktoobris teatas rahandusministeerium, et ei toeta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse töögruppi ettepanekuid kehtestada teiste riikide eeskujul Eesti residentidest laevapere liikmetele töötasude suhtes 0-protsendiline tulumaksumäär, vähendada nende sotsiaalmaksumäära ja asendada äriühingu tulumaks tonnaažimaksuga.
"Võimalike maksusoodustuste oletatav mõju Eesti lipu all olevate laevade arvule ja sellega seotud kaldasektorile vajab täiendavat analüüsi ning põhjendusi, samuti võiks enam kaaluda ka mittemaksunduslikke abinõusid," ütles rahandusminister Sven Sester toona.
2014. aasta märtsis moodustati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töögrupp, mis analüüsis Eesti merendussektori konkurentsivõime tõstmise vajadust ja võimalusi.
