Valitsus arutas finantsaruannete direktiivi mõju ettevõtluskeskkonnale eelmisel kabinetinõupidamisel ning otsustas neljapäeval rahandusministeeriumi ettepanekul vaidlustada direktiivi Euroopa Kohtus.
Direktiivi kohaselt ei tohi liikmesriigid nõuda, et väikesed ettevõtjad avaldaksid rohkem teavet, kui antud direktiiviga on nõutud või lubatud. Direktiivi algne eesmärk oli vähendada ettevõtjate halduskoormust ja suurendada finantsaruandluse võrreldavust, samas hoides finantsaruandluse kvaliteeti kõrgel tasemel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eesti hinnangul halduskoormus ei vähene, võrreldavust majandusaasta aruandest saadava teabe sisu osas ei saavutata ning ettevõtete tegevus muutub läbipaistmatumaks, kuna avalikku teavet on vähe ning selle kvaliteeti on seejuures keeruline hinnata.
Eesti hääletas sellele direktiivile vastu ja esitas ka deklaratsiooni, kus selgitasime põhjuseid, miks direktiivis toodud lahendused ei ole sobilikud.
Rahandusministeerium on seisukohal, et direktiiv mõjutab negatiivselt meie majanduskeskkonda. Vähenev läbipaistvus avaldab mõju finantseeringute kaasamisele, laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele. Tulemuseks on probleemid kapitali kaasamisel, nii kättesaadavuse kui kapitali hinna aspektist.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiiv 2013/34/EL puudutab finantsaruannete ja konsolideeritud finantsaruannete lihtsustamist ning auditeerimiskohustust. Selle kohaselt vabastatakse väikekontsernid konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande koostamise kohustusest. Liikmesriigid võivad vabastada keskmise suurusega kontsernid konsolideeritud finantsaruannete ja konsolideeritud tegevusaruande koostamise kohustusest.
