Taas on Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) saabunud teateid ettevõtetelt ja asutustelt, kellelt üritati raha välja petta tegevjuhi petuskeemiga. Skeem toimib nii, et kurjategijad saadavad näiliselt tegevjuhi nimelt maksekorraldusi või võltsarveid, mille kasusaajaks on kurjategijad ise. Kogu sündmuste ahel saab sageli alguse ettevõtte mõne meilikonto kompromiteerimisest, mis annab kurjategijatele võimaluse jälgida meilivestlusi ning koguda taustinfot, et siis õigel hetkel usutavalt vestlusesse sekkuda.
RIA 2023. aasta I kvartali kokkuvõttes on välja toodud, et ühe Eesti põllumajandusettevõtte kliendid välismaal jõudsid tasuda ligi 100 000 euro eest arveid, enne kui saadi aru, et need on võltsitud. Skeem oli hästi läbi mõeldud: arvete kiire tasumise korral sai allahindlust ning Eesti ettevõtte nimel oli loodud ka libakonto WhatsAppis, mille kaudu klientidega suheldi ja kinnitati, et kõik on õige.
Ehkki otsese kahju kannatajateks olid ettevõtte partnerid välismaal, oli see tõsine löök Eesti ettevõtte mainele.
RIA hinnang
Taolised petuskeemid on juba aastaid laialt levinud nii Eestis kui välismaal. Kirjeldatud juhtumi puhul on tähelepanuväärne selle mitmekihilisus – ettevõtte nimelt mitte ainult ei saadetud võltsitud meile ja arveid, vaid võltsitud olid ka alternatiivsed suhtlemiskanalid ning klientidega suheldi lisaks telefoni teel.
Kuna petuskeemid muutuvad järjest keerukamaks, peavad ka nende vastu rakendatavad meetmed olema mitmekesised.
Põhitõed, mida teada!
- Ole teadlik sellistest petuskeemidest ja kindlatest ohumärkidest. Koostööpartneri pangaandmete muutus, tasumisega tagant kiirustamine, ootamatud ja kiireloomulised rahalised korraldused tegevjuhi nimelt on tüüpilised võtted, mida petturid kasutavad.
- Kui tekib vähimgi kahtlus arve või ülekandepalve õigsuses, helista saatjale ja küsi üle. Kasuta selleks varem saadud kontakte, mitte neid, mille leiad kahtlase meili või arve juurest.
- Järgi ettevõtte protseduurireegleid, kuidas arveid ja ülekandeid kooskõlastatakse. Ka siis, kui asjaga on “väga kiire”.
