Eesti vee-ettevõtete liidu teatel tõi riigi raamatupidamise üldeeskirjas tehtud muudatus, mis kohustab põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist kajastama tuluna, vee-ettevõtetele eelmisel aastal küll arvestuslikud hiigelkasumid, kuid järgnevad aastakümned toovad reaalset kahjumit.

Vee-ettevõtete väitel on nad olukorra leevendamiseks sunnitud pidama topeltraamatupidamisi.

Riigi raamatupidamise regulatsioon näeb ette, et veehinna sisse arvestatakse nende tootmisvahendite amortisatsiooni kulu, millised ettevõte on soetanud oma raha eest.

Kui ettevõte on aga saanud seadmete ja tootmisvahendite soetamiseks toetust, siis nende seadmete amortiseerimise kulu vee hinna sisse arvestada ei tohi.

"See võimaldab küll hoida vee hinda all, kuid teisalt ei anna see vee-ettevõttele võimalust raha kogumiseks, et needsamad toetuse arvelt soetatud seadmed ka korras hoida," märkis liidu juhatuse esimees ja AS-i Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek.

"Vara korrashoidmiseks ja remondiks kasutataksegi amortiseerimist ehk vara maksumuse kandmist kuludeks vähehaaval, enamasti 5-15 protsenti vara hinnast aasta jooksul," lisas ta.

Liibeki sõnul tähendab riigi raamatupidamise üldeeskirja muudatus seda, et kuna vee-ettevõtetel tuli eelmise aasta seisuga bilanssi kasumina üles võtta kõik toetussummad ja nende rahadega saadud rekonstrueeritud varad, tekkisid neil seega ka suured kasumid.

Kuna aga seda vara tuleb amortiseerida, kuid amortisatsioonikulu ei tohi teenuse hinnas kajastada, hakkab see amortisatsiooni osa Liibeki sõnul järgnevatel aastatel abirahadega saadud varadelt kahjumit tekitama.

Vee-ettevõtete liit on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. Liitu kuulub 40 vee-ettevõtet ja 22 vee-alaga seotud ettevõtet.