Digitaalarhiivis pikaks ajaks säilitamiseks tuleks valida kvaliteetne andmekandja ning kasutada avatud failiformaate.
Digitaalrevolutsioon on viimase paari aasta jooksul jõudnud sinnamaani, kus näiteks enamik fotodest ei jõua kunagi paberkandajale, vaid salvestatakse kaamerast otse arvutisse. Kõvaketta viga võib halvemal juhul hävitada mitme aasta fotod ning koos nendega osa ajaloost.
Vähem kui ühe põlvkonna arvutikasutajate käsutuses on aja jooksul olnud kümmekond erinevat andmekandjat. Esimesena laiemat kasutamist leidnud viietollistelt flopiketastelt failide lugemiseks vajalike seadmete leidmiseks tuleb juba praegu kõvasti vaeva näha.
Digitaalse info kättesaadavus sõltub riist- ja tarkvarast, mille kiire areng viib eelmiste väljavahetamiseni. Seetõttu on mõistlik digitaalselt arhiveeritud materjalid järgmise põlvkonna andmekandjale ümber kopeerida enne, kui kulutused selleks ei hakka ületama kopeeritavate failide väärtust.
Pikalt ei säili ükski infokandjaVaatamata andmekandajate rohkusele ei ole nende hulgas siiani ühtegi pikajaliselt säilitamiskõbulikku.
Rahvusarhiivi IT-osakonna juhataja Leeni Langebrauni sõnul on lähiaastatel risk info igaveseks kaotada kõige väiksem CD kasutamisel.
Langebrauni hinnangul jääb praegune DVD-põlvkond arhiivikõlbuliku andmekandjana vahele. DVD-ketaste eluea kohta puuduvad samasugused andmed, kui näitavad aastate jooksul tehtud testid CDdega. DVD jaoks puudub ka CD-ROMist erinevalt ühtne standard, mistõttu ei ole tagatud ketaste hilisem lugemine kõikides sedmetes. Standardi loomisele on tõsisemalt mõelnud alles lähiaastatel kasutuselevõetavate Blu-Ray ja HD DVD formaatide arendajad.
Mälupulka ei tasu liigselt usaldadaLangebraun ei pea säilivuse seisukohalt piisavalt usaldusväärseks ka viimastel aastatel laialt levinud mälupulkades ja -kaartides kasutatavat flash-mälu, võrreldes seda usaldusväärsuselt pigem flopikettaga.
Peamiselt digitaalsetes fotoaparaatides kasutatavad flash-mälud on küll füüsiliselt vastupidavad, kuid nendele kirjutamise kordade arv on piiratud, viies varem või hiljem vigade tekkimiseni.
Pikajaliseks säilitamiseks peab kasutama kvaliteetseid CD-toorikuid. Testide põhjal usaldusväärseks tunnistatud tootjate nimekirja leiab rahvusarhiivi juhendist CD-R kasutamise kohta arhiivinduses.
Digitaalarhiivi säilimise huvides tuleks CD-plaate regulaarselt uutele ketastele ümber kopeerida, seda veel siis, kui andmete lugemine plaadilt veel vigadeta õnnestub, sest nende tekkimisel ongi juba tegemist info kadumisega. Reeglina tuleks andmed ümber kirjutada iga viie aasta tagant.
Arhiivi tuleb kindlasti hoida ühtlase temperatuuriga jahedas ruumis, kõige halvemini mõjub andmekandjale päikesepaiste, mis võib kehvemal toorikul CD lugematuks muuta juba paari tunni jooksul.Lisaks andmekandjale peab digitaalsel arhiveerimisel tingimata tähelepanu pöörama ka formaadile, milles faile säilitatakse. Failiformaadi valikul tuleb eelistada selliseid, mille avamiseks arvutis pole vaja ühte kindlat programmi, mille olemasolus aastate pärast ei saa kindel olla.
Arhiivikoopiat ei tohiks pidevalt kasutada- Korrastage arhiveeritav info. Võimalusel kasutage teksti salvestamiseks tavalist tekstiformaati (TXT) või kujunduse säilitamiseks PDF-faile.
- Valige parim andmekandja toorik. Mõned tootjad pakuvad spetsiaalseid arhiveerimiseks mõeldud toorikuid, mis on küll tavalistest kallimad, kuid samas ka ajale tunduvalt vastupidavamad.
- Salvestage andmed aeglasel kiirusel. Sageli on valmis CD kvaliteet parem, kui kirjutamisel ei kasutatud seadme pakutavat maksimaalset salvestuskiirust.
- Kontrollige peale salvestamist, kas CD-le kirjutatud failid avanevad.
- Kaitske andmekandjat. CD-plaati tuleb kaitsta äärmuslike keskkonnamõjude ja füüsilise kahjustumise eest. Digitaalset arhiivi peaks hoidma ühtlase temperatuuri ja niiskusega pimedas ruumis.
- Arhiivikoopiat ei tohiks igapäevaselt kasutada. Kui arhiveeritud infole on vaja sageli juurde pääseda, peaks selleks tegama eraldi kasutuskoopia.
Allikas: rahvusarhiivi juhis: digitaalse info hoidmine CD-Ril
Vaata ka: www.ra.ee
