Kui palju on arvutikasutajaid, kes arvutimänge sugugi ei mängi? Arvatavasti vähe ning igaühel meist, enamusest, on omad “lemmiklood”, mida vahetevahel uuesti üle vaatame.
Allakirjutanu näiteks peab muhedaks ajaviiteks vanemate arvutimängudega pusimist: kolmest sagedamini käimatõmmatavast mängust kaks pärineb 80ndaist, kolmas aastast 1979. Viimane on vana kooli maleprogramm “MyChess”, mis paraku vähegi kõrgemal tasemel kipub “kuivalt ära tegema”.
Moodsad mängud on teises mõõtkavas, nad kasutavad nii protsessorijõudu kui ka mälu tuhandeid kordi rohkem. Sageli mängib neid omavahel mitu mängijat online-keskkonnas, seejuures on avaliku võrgu kaudu liikuvad andmemahud päris korralikud. Üldjuhul kujutab igasugune interneti vahendusel tehtav suurem andmesiire enesest turvariski – kui mitte muidu, siis häirides ülevaadet toimuvast. See kehtib nii suunatud ründe kui ka juhusliku vandaalitsemise suhtes. Muide, mängudest tingitud riskid on üks põhjus, miks eelistada võimalusel kontoritööks tarkvarakomplekti Linux/OpenOffice. Linuxi keskkonnas pole veel toetust raskema kaliibri mängudele ning see vähendab neist tulenevat ohutegurit. Pealekauba muutub õhkkond kuidagi kainemaks, kui kontoris on isegi teoreetiliselt välistatud tapmis-tagaajamis-arvutisport.Konkreetse arvuti vastu suunatud ründed on mõne võrgumängu abil ilmselt niivõrd hästi varjatavad, et tõsiste tegijate kaasamisel “pahade poiste meeskonda” on vahelejäämise tõenäosus minimaalne. Muiduvandaalitsemised ja massründe peale minekud on vahetevahel ka uudistesse jõudnud. Viimane teade on näiteks maikuu lõpupäevilt Koreast. Korea kohaliku MSNi uudistelehel paiknev mitme miljoni kasutajaga mäng Lineage oli muudetud ründevahendiks kasutajate arvutite kontrolli alla võtmiseks. See rünne jõudis kesta vaid mõne päeva. Ometi pidi selle käigus jõudma hulganisti Trooja hobuseid kasutajate arvutitesse, eesmärgiga varastada neist salasõnu. Kuna nimetatud mäng levib Aasia maades, on juhtumil siinmail lihtsalt hoiatava näite tähendus.
Kuid missugune firma naudiks mõtet, et tuleb hakata uurima, kas ning millistest arvutitest on salasõnu või muud infot varastatud. Et hoida see vajadus oma büroost kaugemal, tuleks vähemalt online-mängudest üritada tööarvutites loobuda. Küllap tuleks selle reegli järgimist ka kuigi palju kontrollida. Niisugune jälgimine on aga kergekujulist laadi, see ei tee firma arvutiosakonda nuhkimisasutuseks. Tegu pole e-posti lugemisega vms tegevusega, vaid lihtsalt kursisolekuga, mis laadi infot internetti lähetatakse.
Lõpetuseks paar soovitust tasuta eri þanris vanade mängude tirimiseks (neile, kes päriselt mängimisest loobuda ei soovi oma tööarvutis). Muide, kõigist neist kohtadest saab teisigi vanu mänge tasuta.
Vaata ka:
