Eestis oli tänavu III kvartalis 12 700 täitmata töökohta, mis statistikaameti andmeil on viimase üheksa aasta rekord. Laiemat pilti vaadates tekib aga küsimus, kas ei hakka meie niigi napp töötajaskond senisest veel rohkem piiri taha liikuma, sest suurem osa arenenud riikidest vaevleb samuti tööjõupuuduse käes. Ja see on alles algus.
Maksu- ja ärinõustamisfirma Grant Thorntoni värske uuring International Business Report näitab, et kvalifitseeritud tööjõu puudus muutub aina suuremaks probleemiks. Tänavu III kvartalis küsitleti 2500 ettevõtte juhti 36 riigis ja 38% küsitletuist peab kvalifitseeritud tööjõu nappust suurimaks takistuseks ettevõtte arengule. See näitaja on kõrgeim alates 2003. aastast, mil Grant Thornton uuringut korraldama hakkas. Kui vaadata riikide lõikes, siis Eestis peab oskajate töötajate puudust ettevõtte arengu takistajana suureks probleemiks 54% ettevõtte juhtidest, Soomes 30% ja Rootsis 47%.
Iga inimene loeb
Eestis on püütud üht-teist teha, et praegu mittetöötavad, kuid tööealised ja -võimelised inimesed tööle jõuaksid. Võtame näiteks vanemahüvitise süsteemi muudatused, mis soodustavad vanemapuhkuse ajal töötamist või töötukassa uue suuna pakkuda koolitusi ja ümberõpet lisaks töötutele ka töötavatele inimestele, kelle oskused on tööturul püsimiseks ebapiisavad.
Kindlasti on vaja suuremat rõhku pöörata neile, kes tahaksid töötada, kuid soovivad seda teha osalise koormusega. Praegu on tööandjale osalise koormusega töötaja palkamine maksude mõttes ebasoodsam, kui tegemist on madalama palgaga ametikohaga. Seda seetõttu, et töötaja eest tuleb maksta sotsiaalmaksu kuumäära miinimum ulatuses isegi siis, kui inimene saab palka alla kuumäära. Järelikult tuleb sotsiaalmaksu kuumäära vähendada, et soodustada osalise koormusega töötada soovivate inimeste palkamist. Samuti ei tohiks töötavaid pensionäre karistada suureneva maksukoormusega, nagu järgmisel aastal paraku juhtub.
Üleilmne palgaralli
Tööjõupuuduse leevendamiseks – et hoida olemasolevaid töötajaid enda juures ja värvata vajadusel ka uusi –, on ettevõtted nii meil kui ka mujal sunnitud palku tõstma. Uuringust näeme mustvalgel rekordilist näitajat: 78% küsitlusele vastanuist plaanib järgmise 12 kuu jooksul töötajaid palgatõusuga rõõmustada. Eestis plaanib palku tõsta 50%, Soomes 60% ja Rootsis suisa 92% ettevõtteist!
Ei pea olema majandusteadlane, et mõista – palgaralli sööb ettevõtete kasumeid ja seega ka võimet jätkusuutlikult kasvada ning investeerida. Maailma suurimate majanduste – USA, Hiina, Jaapan, Saksamaa jt – ettevõtjad on juba järgmise 12 kuu kasumiprognoosi langetanud. Veelgi enam, kui kasumid on surve all, võivad ettevõtted hakata oma kaupade ja teenuste hindu tõstma ja see tekitab inflatsioonisurve. Praegu on väga oluline, et ettevõtjad suudaksid säilitada tasakaalu, nii et palgatõus ei sööks ära teisteks investeeringuteks mõeldud raha.
