Euroopa Komisjon on esitamas ettepanekut millega soovitakse tagada Euroopa Liidus töötavale inimesele õiglane miinimumpalk. Hetkel on toimumas konsultatsioonid partneritega üle Euroopa, mis on välja toonud mitmeid erimeelsusi.
3. juunil avaldatud dokumendis konsultatsiooni teise etapi kohta toob Euroopa Komisjon esile vajaduse Euroopa Liidu meetmete järele ja selgitab oma eesmärki jätkata tööd võimaliku õigusaktiga, st direktiivi või soovitusega. Euroopa Komisjoni väitel on algatuse üldine eesmärk tagada kõigile Euroopa Liidu töötajatele õiglane miinimumpalk, mis võimaldab inimväärset elatustaset olenemata nende töökohast.
Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm ja Euroopa mitmekesisuse rühm toetavad Euroopa Liidu õigusakti vastuvõtmist -, tööandjate rühm aga leiab, et miinimumpalga kehtestamine kuulub liikmesriigi pädevusse, võttes arvesse konkreetse riikliku süsteemi eripära. Vaatamata sellele, et palgatasemete valdkond ei ole Euroopa Liidu pädevuses, püüab Euroopa Komisjon ikkagi töö ja sotsiaalküsimuste puhul oma pädevusi laiendada ning nii osaliselt vähendada ka liikmesriikide otsustusõigust.
Erimeelsused on töötajate ja tööandjate vahel
Liikmesriikide seadusjärgse miinimumpalga tase on jätkuvalt väga erinev, kajastades majandusliku ja sotsiaalse arengu erinevat taset, ning mõnes liikmesriigis jääb palgatase suhtelise vaesuse piiri palgamäärast märgatavalt allapoole. Miinimumpalga osas on peamiselt eri meelt Euroopa Liidu töötajate organisatsioonid ning teiselt poolt Euroopa Liidu ettevõtjate – tööandjate organisatsioonide esindajad. Peamiselt on eriarvamuse allikaks see, et ei ole selgelt määratletud, kellel on õigus miinimumpalka kehtestada. Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitees hetkel selles küsimuses ühtset positsiooni ei leitud ja ka vastuvõetud arvamuses leiavad erimeeldused kajastamist.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda peab tähtsaks, et riigid saaksid ise otsustada miinimumpalgaga seonduvat. Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts sõnas Euroopa Liidu miinimumpalga mõtet kommenteerides, et miinimumpalga kehtestamise või mittekehtestamise otsus peab igal juhul jääma kohaliku riigi haldusalasse: “Iga riik ja selle sotsiaalpartnerid peavad saama iseseisvalt otsustada ning seada miinimumpalga suurust, mis on õiglases suhtes riigi sissetulekute jaotusega ning tagab kohalike ettevõtete jätkusuutlikkuse. Kui selliseid otsuseid võetakse vastu ilma kohalikke olusid ning eripärasid arvestamata võib tekkida olukord, kus teatud sektorid kaotavad konkurentsieelise või kahjustatakse seniseid hästi toimivaid miinimumpalga kujundamise süsteeme,” rääkis Palts ning lisas, et kindlasti ei ole ettevõtjate ega majanduskeskkonna huvides miinimumpalga reguleerimine läbi erinevat Euroopa Liidu õigusaktide või direktiivide.
Inimväärne miinimumpalk kogu Euroopas (PDF)
