SEB teatel mõjutas eelmisel aastal keskmise brutopalga kasvu kõigis Balti riikides miinimumpalga tõus, aastaga kasvas keskmine brutopalk enim ehk 6,8 protsenti Lätis.
Eelmisel aastal kasvasid Läti palgad kõigi teiste kriisijärgse perioodi aastatega võrreldes kõige kiiremini. Eestis palkade kasv võrreldes 2013. aastaga veidi aeglustus. Leedus tõusis keskmine brutopalk 4,6 protsenti, mis oli vähem kui teistes Balti riikides, teatas pank.
Läti statistikaameti andmetel on olnud parima tootluse ja kõrgeima palgatõusu määraga sektorid viimase viie aasta jooksul teenindusvaldkond, kus keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 49 protsenti suurem. Põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses on palgad kasvanud 25 protsenti ning kinnisvaraäris 24 protsenti. Samal ajal jäävad Lätis haridusvaldkonnas ja avaliku halduse valdkonnas töötavate inimeste palgad alla kriisieelse taseme – nende sektorite keskmine palk on vastavalt 7,5 ja 1,5 protsenti madalam kui 2008 aastal.
Leedus toimus suurim ehk 37,5-protsendine palgatõus kriisiaegsel ja -järgsel perioodil info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes, veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas oli palgakasv 22,2 protsenti ning majandussektoris, mis hõlmab põllumajandust, metsandust ja kalandust 17,7 protsenti. Palgastatistika järgi läheb kõige halvemini ehitussektoril, kus keskmine palk on võrreldes 2008. aastaga 10,6 protsenti väiksem, ja avalikus halduses on palgad 2,3 protsenti väiksemad.
Eestis on viie aastaga palgad kõige rohkem ehk 49,1 protsenti tõusnud elektri, gaasi, auru ja õhuga varustamise sektoris. Mäendus- ja kaevandussektoris oli kasv 36,8 protsenti ning põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses 31,7 protsenti.
Neljandas kvartalis oli keskmine netopalk 826 euroga suurim Eestis, Lätis oli see 575 eurot ja Leedus 554 eurot.
