10. mail 2018. aastal algatati Lätis üldise kokkuleppe (üldine kokkulepe) allkirjastamine miinimumpalga kehtestamiseks ehitussektoris. Tänaseks on enam kui 170 ehitusettevõtet kogukäibega 713 mln eurot (ehk ca 85% üldise kokkuleppe sõlmimiseks vajalikust kvoorumist) leppe allkirjastanud.

Kooskõlas üldise kokkuleppe sätetega määratakse kindlaks ehitussektori miinimumtasu, mis märkimisväärselt tõstab riigi tänast miinimumpalga taset. Lisaks seab üldine kokkulepe kindlad reeglid ületunnitöö tasustamisele. Leedus ja Eestis ei ole selliseid üldisi kokkuleppeid sõlmitud ning miinimumpalk on mõlema riigi kõigis majandussektorites, sh ehitusvaldkonnas, ühesugune.

Miinimumpalk

Alates 1. jaanuarist 2018 on miinimumpalga suurus Lätis 430 eurot, mis on veidi enam kui Leedus (400 eurot) ja vähem kui Eestis (500 eurot). Üldise kokkuleppe jõustumise korral hakkab ehitussektori miinimumpalk Lätis olema tavatöötundide puhul 780 eurot kuus. Veelgi enam, minimaalseks tunnitasuks määratakse 4,67 eurot. Leedus ja Eestis on minimaalne tunnitasu kõigis majandussektorites vastavalt 2,45 eurot ja 2,97 eurot.

	Eesti	Läti	Leedu
Miinimumpalk (brutotasu)	500	780	400
Minimaalne tunnitasu (brutotasu)	2,97	4,67	2,45

 

Teatud üleminekuperiood määratakse ilmselt ka eelnimetatud miinimumpalga ja tunnitasu kohaldamiseks vastavalt üldise kokkuleppe sätetele. Täpsemalt, üldise kokkuleppe jõustumise järgse 6 kuu jooksul on tööandjad kohustatud maksma miinimumpalka summas 650 eurot ning minimaalse tunnitasuna 3,89 eurot.

Tasu ületunnitöö eest

Eestis ja Leedus moodustab ületunnitöö 150% palgast. Läti töövõtjale makstav ületunnitöötasu on vähemalt 100% tema tunnitasu või päevapalga määrast. Siiski on hetkel rakendamisel muudatused Läti töölepingu seaduses. Nimetatud muudatused annavad õiguse vähendada ületunnitöö eest makstavat tasu, kui see on kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega, kui vastavas valdkonnas on sõlmitud üldine kokkulepe ning kui kokkulepe sätestab riikliku miinimumpalga või tunnitasu märkimisväärse tõusu teatud majandussektoris. Viidatud seaduseelnõu sätestab muuhulgas, et ületunnitöö eest makstav tasu peab olema vähemalt 50 % töötaja kindlaksmääratud palgast. Ehitussektor soovib seda eelist ära kasutada ja üldine kokkulepe sisaldab samuti regulatsiooni, et ületunnitöö eest makstakse 50 % kindlaksmääratud palgast. Järelikult sõltub selliste tingimuste rakendamine üldises kokkuleppes viidatud töölepingu seaduse muudatuste jõustumisest Lätis. 

	Eesti	Läti	Leedu
Ületunnitasu	150%	50%	150%

 

Elektrooniline ajaarvestuse süsteem (EDLUS)

Läti ehitussektoris esineb palju varimajandust, millega võitlemine eeldab efektiivseid ja kõigile osapooltele siduvaid lahendusi. EDLUS süsteemi rakendamine (alates 01.10.2017) koos üldise kokkuleppe sõlmimisega loob tugeva mehhanismi ehitustööstuses valitseva varimajanduse vähendamiseks, tööajaarvestusega manipuleerimise ning ümbrikupalkade maksmise lõpetamiseks. See soodustab ausat konkurentsi ja tagab ehitusettevõtete efektiivsema järelevalve seoses tööhõivega ja maksude tasumisega riigile. Leedus avaldatakse igal kuul kõigi ettevõtete keskmised palgad. Seega saavad huvitatud osapooled võrrelda erinevates ettevõtetes makstavaid summasid. Kui palgad erinevad märkimisväärselt, siis võib kahtlustada ümbrikupalkade maksmist. Eestis avaldab maksuamet oma kodulehel maksukohustuslase poolt igas kvartalis tasutud summad ning töötajate arvu registri andmetel.

Konkreetsed tööaja nõuded puuduvad ka Leedu ehitussektoris. Vastavalt seadustele peavad tööandjad pidama tööajaarvestust (andmeid töötlema), v.a juhul, kui töötajate tööaeg ei ole muutuv. Tööajaarvestuse andmeid võib töödelda, esitades andmed tööandja enda poolt kinnitatud vormis. Andmed võib edastada ka elektroonselt.

EDLUS süsteem on Lätis kohustuslik igal ehitusplatsil, kui teostatakse kolmanda grupi ehitiste ehitustöid või kui ehitustööde maksumus on 1 mln eurot või rohkem.

Ehitusplatsile tööle palgatud isikuid saab registreerida kasutades vabalt valitud seadmeid või infotehnoloogilisi lahendusi, mis tagavad isikute identifitseerimise ja tööaja arvestuse. Need võivad olla näiteks kompleksse ligipääsuga tööajaarvestuse süsteemid, mille juurde kuuluvad kaardid, kiibid, biomeetrilised tuvastussüsteemid või mobiilirakendused.

Eestis selline elektrooniline ajaarvestuse süsteem puudub. Tööajaarvestuse andmeid säilitab töötajate register. Töötajate registrit peetakse, et tagada seadusega ettenähtud ülesannete täitmine. Tööandjal on kohustus registreerida töötajate töötamine registris ja teavitada töösuhte alustamisest, peatumisest ja lõppemisest, samuti töösuhte vormist kooskõlas maksukorralduse seadusega. Töösuhte alustamine tuleb registreerida hiljemalt tegeliku tööle asumise seisuga. Töösuhte peatamine või lõpetamine registreeritakse 10 päeva jooksul alates vastavast kuupäevast.

Kokkuvõte

• Nõutud 713 mln euro suuruse kvoorumi (50% ehitusettevõtete kogukäibest) saavutamisel muutub miinimumpalga üldine kokkulepe siduvaks kõigile Läti ehitusettevõtetele.
   
• Üldise kokkuleppe sõlmimine ja tulusad reeglid ületunnitöö tasustamisel on tingimused, mis võivad julgustada paljusid Läti ehitusettevõtteid liikuma ümbrikupalkade maksmiselt ametliku tasustamiseni. 
   
• Eestis ja Leedus toimub varimajanduse nõrgestamine ehitussektoris palgafondide, maksutud maksude ja töötajate arvu avalikustamise kaudu.