Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.
Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolens kinnitab, et esimeses kvartalis oli hõivatuid 670 300, mis on 8500 võrra rohkem kui mullu samal ajal. “Täisajaga töötas sarnaselt eelmise aasta esimese kvartaliga 571 400 inimest. Kasvanud on osaajaga töötajate arv, neid oli 98 800,” ütleb Voolens.
Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli 6900.
Töötuid oli esimeses kvartalis 35 000, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Töötuse määr püsis aasta esimesel kolmel kuul siiski üsna madal. Töötukassa päevastatistika alusel hakkas registreeritud töötus kasvama märtsi lõpu poole ja 13. mai seisuga oli registreeritud töötuse määr 7,7%. Statistikaamet kogus tööjõu-uuringu esimese kvartali andmeid jaanuarist märtsini, seetõttu ei avaldu tulemustes veel koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorra mõju tööturule.
Mitteaktiivseid inimesi oli esimeses kvartalis tööturul 278 900, see on 7900 inimest vähem kui mullu samal ajal. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (86 200), õpingud (70 100) ja haigused või vigastused (62 200).
Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur teeb kokkuvõtteid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.
Selle aasta esimese nelja kuu võrdluses oli lõpetatud töösuhete koguarv kõige suurem märtsis, ulatudes 34 000. Kõige vähem, 24 000 ümber, lõpetati töösuhteid aprillis. Töölepingu lõppemine või töölt lahkumine ei pruugi iseenesest olla negatiivne sündmus – töölepinguid ikka sõlmitakse ja lõpetatakse. Küll aga võivad problemaatiliseks osutuda töösuhete lõppemised, mis ei toimu töötaja soovil. Eeskätt võib sellisel juhul vaadata koondamisega lõppenud töösuhteid.
Koondamiste arv näitab kasvutrendi
Koondamisega lõppenud töösuhete arv on pärast eriolukorra väljakuulutamist mitmekordistunud. Kui märtsi esimeses pooles lõppes koondamise tõttu 619 töösuhet, siis märtsi lõpunädalatel (16.–31. märts) oli neid juba üle 2500. Seejuures tuleb silmas pidada, et tööandja peab koondamisest ette teatama sõltuvalt töötaja staažist 15–90 kalendripäeva. Seega ei ole ka aprilli lõpuks veel kõigi koondamisteate saanud töötajate töölepingute lõpetamine TÖRis registreeritud ja koondamise ootel olevaid töötajaid on ilmselt rohkemgi kui statistikast välja paistab.
Koondamiste arvu kasvuga suurenes koondamisega lõppenud töösuhete osakaal kõigist töösuhetest. Jaanuaris ja veebruaris moodustasid koondamised vaid ligikaudu 5% lõppenud töösuhetest, märtsi lõpus juba 12% ja aprilli alguses viiendiku. Aprilli lõpu ja mai alguse seisuga on tööturul näha mõningast jahenemist – töösuhteid lõpetatakse vähem ja ka uusi töösuhteid sõlmitakse vähem kui eelnevatel nädalatel. Eriolukorraga seoses on eelkõige vähenenud nende töösuhete osakaal, mis lõpetatakse töötaja soovil või poolte kokkuleppel. Sellest tulenevalt ei ole arvatavasti ka lähinädalatel oodata, et koondamiste osakaal lõpetatud töösuhete koguarvus väheneks.
Pooled koondamistest toimuvad Tallinnas
Vaadates eriolukorra ajal (16.03–30.04) koondamisega lõppenud töösuhete jaotust regionaalselt, võib näha, et see vastab üsna hästi Eesti üldisele töökohtade jaotusele. Selles vahemikus toimunud koondamistest pooled leidsid aset Tallinnas registreeritud töökohtadel. Järgnesid Harju maakond ilma Tallinnata ja Tartu maakond ning Ida-Virumaa.
Maakondade vahel on aga erinevusi koondamiste osakaaludes kõigist lõppenud lepingutest. Ka enne eriolukorra kehtestamist oli selles osas teistest ees Ida-Virumaa, kus koondamisega lõppes 13% läbi saanud töösuhetest. Samuti on Ida-Viru maakonnas suur eriolukorra ajal koondamisega lõppenud töösuhete osakaal. Esikolmikus on veel Võru ja Rapla maakonnad, kus koondamiste osakaal on eriolukorra tulekuga kõige rohkem kasvanud. Kui aasta alguskuudel moodustasid koondamised 3–4% kõigist seal lõppenud töösuhetest, siis eriolukorra ajal oli osakaal 19–21%. Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnad olid koondamiste osakaalult viimaste hulgas nii enne kui ka pärast eriolukorra kehtestamist.
Majutuses ja toitlustuses koondati tuhat töötajat
Selgitamaks välja, kas koondamistest on rohkem puudutatud kindlad majandussektorid, vaatasime koondamisega lõppenud töösuhete koguarvu erinevatel tegevusaladel 2,5 kuud enne eriolukorda (jaanuari algusest kuni 15. märtsini) ning 1,5 kuud eriolukorra ajal (16. märtsist kuni 30. aprillini). Analüüsist selgus, et töötajate arvu poolest suuremad tegevusalad, nagu töötlev tööstus või hulgi- ja jaekaubandus, andsid suurema osa koondatutest nii enne kui ka pärast kriisi. Peaaegu kõikidel suurematel tegevusaladel on koondamiste arvud mitmekordistunud. Töötlevas tööstuses on koondamiste arv eriolukorra kehtestamise järgselt suurenenud rohkem kui poole tuhande võrra, hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal aga kahe ja poole kordselt. Ligi üheksakordset tõusu võib näha majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis töötajate arvult ei kuulu küll suurimate tegevusalade sekka, kuid on eriolukorra tingimustes kõige tugevamini kannatada saanud.
Siiski on ka tegevusalasid, kuhu koondamiste laine jõudnud ei ole. Sellisteks on haridus, mis muidu on töötajate arvult tegevusalade esikolmikus ning finants- ja kindlustustegevus, kus koondamiste arv aasta alguskuudega võrreldes suurenenud ei ole.
Kokkuvõtteks võib öelda, et esimesed poolteist kriisikuud on tõepoolest toonud kaasa koondamiste arvu kasvu. Seda eriti suures ulatuses majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Kuidas mõjutab tööturgu eriolukorra lõppemine, saame näha järgmistel nädalatel ja kuudel. Samuti selgub siis, kas töötukassa toetusmeetmete lõppemisele järgnevatel kuudel on koondamiste arv ikka kasvutrendis.
