Eelmisel aastal toimunud palgakasvu aeglustumine oli Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul ootuspärane.

"Palga kasvu pärssisid ettevõtete tagasihoidlikud majandustulemused. Eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul vähenesid ettevõtete käive ja kogukulud aasta varasemaga võrreldes 1% võrra. Kogukasum jäi eelmise aasta tasemele. Samal ajal palgakulud kasvasid 8%. Selline areng ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik," ütles Elmik.

Osaliselt oli palgakasvu aeglustumise taga Elmiku sõnul ilmselt ka töötajate registreerimise kohustuse sisseviimine, mis lisas teisel poolaastal palgastatistikasse eelkõige madalama töötasuga inimesi.

"Palkade kiire kasv oli laiapõhjaline. Brutopalga kasv jäi eelmisel aastal 5% ja 10% vahele kolmveerandi tegevusalade hulgas. Kõige kiiremini kasvasid palgad finants- ja avalikus sektoris. Tänu hindade langusele suurenes märgatavalt elanike reaalne ostujõud. See toetas koos tööl käijate arvu suurenemisega tarbimist," lisas Elmik.

"Tarbijate reaalne ostujõud kasvab ka sel aastal oluliselt. Brutopalga kasv küll veidi aeglustub, aga tänu tööjõumaksude alandamisele ja hindade tagasihoidlikule tõusule kerkib majapidamiste reaalne palgatulu märgatavalt. Palgataset kergitavad ka riigipoolsed meetmed: miinimumpalkade kasv ja kõrgemad töötasud avalikus sektoris. Sotsiaaltoetuste kasv annab tarbimisse täiendava panuse."