Eesti tööandjate keskliidu liikmed ootavad õpipoisiõppe käivitamist ja on valmis kaasa lööma, sest näevad selles võimalust kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks, selgus keskliidu läbi viidud küsitlusest. Lahendamist vajavaid probleeme aga jagub.
Eestis on üle 200 000 tööealise inimese, kellel puudub igasugune kvalifikatsioon. Meil on 40 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Samas on ettevõtete üha suuremaks arengupiduriks just kvalifitseeritud tööjõu puudus. Õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe laialdane juurutamine on üheks võimaluseks selle probleemi leevendamisel.
Lühidalt öeldes omandab töökohapõhises õppes õppija ehk õpipoiss suure osa õppekavast ettevõttes, ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel töötades. Sellele lisandub teadmiste omandamine õppeasutuses. Selline õpe sobib nii alles oma tööelu alustavatele noortele kui ka neile, kes ettevõttes juba töötavad, kuid vastav erialane haridus puudub.
Eesti tööandjate keskliidu haridusnõuniku Anneli Entsoni sõnul alustati Eestis kutseõppes töökohapõhise õppe piloteerimist 2002. aastal. Alates 2006. aastast on töökohapõhine õppevorm kutseõppeasutuse seaduses õiguslikult reguleeritud. Tänaseks õpib töökohapõhises õppevormis aga vaid 2 protsenti kõigist kutseõppe õpilastest (2013-2014 õppeaastal ca 580 õpilast 256 tööandja juures).
"Seda pole just palju," ütles Entson. "Nüüd on haridus- ja teadusministeerium võtnud eesmärgiks luua kolme aasta jooksul 4700 õpipoisi õppekohta ning et kaardistada ettevõtete valmisolekut ja takistusi, viisime oma liikmete seas läbi küsitluse," lisas ta.
Küsitlusest selgus, et tööandjate keskliidu liikmete ja liikmesorganisatsioonide ettevõtete koostöö kutseõppeasutustega on esmapilgul üsna hea. Üle poolte vastanutest nimetas vähemalt ühe kutsekooli, kellega õppekavade arendamisel koostööd tehakse, enamik pakub õppuritele praktikakohti. Samas vastas kaks kolmandikku küsitletutest, et nad ei leia kutsekoolide lõpetanute hulgast piisavalt vajalikke töötajaid ja peaaegu kõik tegelevad ise uute töötajate väljaõpetamisega.
Töökohapõhise õppe programmis osalemisest olid huvitatud ligi pooled vastanud ettevõtjatest ja ligi veerand vastas, et nende ettevõttes on praegugi õpipoisse või siis on neid olnud varem. Seejuures ongi enamasti tegemist juba olemasolevate töötajatega, keda koolitatakse täiendavalt kutseõppeasutuses, et tõsta nende kompetentsi.
Tööandjatel on õpipoistega tegelemiseks mitmeid põhjusi. Enim toodi esile võimalus koolitada oma sektori spetsialistidele järelkasvu. Sellele järgnesid võimalus koolitada kutsekoolide õpilasi ettevõttele vajalike oskustega töötajateks, ettevõtte huvidele vastavad õppekavad ja praktikaeesmärgid ning võimalus oma ettevõtte olemasolevaid töötajaid täiendavalt kutsekoolis koolitada. Olulisteks motivaatoriteks peeti kindlustunnet, et õpipoisid jätkavad väljaõppe järel tööd samas ettevõttes, õpipoisi koolitamisega kaasnevate kulude kompenseerimist ettevõttele, juhendajate tasustamist ja neile koolituste võimaldamist ning võimalikke maksusoodustusi.
Entsoni sõnul on üks valukohti ettevõttepoolsete juhendajate väljaõpe ja nende töö tasustamine. Vaid veerand juhendajaid on saanud vastavat koolitust. "Seetõttu oleme ka alustamas projektiga, kus töötame välja metoodika juhendajate väljaõppeks," ütles Entson.
Ühe takistusena tõid vastanud välja ka õpipoisi kulukuse ettevõtte jaoks. Ettevõttepoolse juhendamise tasustamiseks kannab kool praeguse mudeli kohaselt tööandjale kuni 50% koolituskoha maksumusest. See ei pruugi aga katta kõiki ettevõtte kulutusi õpipoisile.
"Õppe- ja praktikaprotsessi läbiviimiseks tuleb töökohapoolne praktikajuhendaja vabastada tema põhitööst, mis eeldab täiendava tööjõu olemasolu. Lisatööd toob kaasa ka töökohapõhise õppega seotud dokumendihaldus, korraldamine ja koordineerimine," selgitas Entson. "Mitmetes ettevõtetes ei saa tööandja lubada vastava hariduseta ja kogemuseta inimesel teostada reaalseid tööoperatsioone ja seetõttu toimub õpilaste oskuste omandamine erinevate proovitööde teostamisel. Proovitöödega kaasnevad tööandjale materjalide kulu, seadmete ja töövahendite kasutamine, tööaja kasutamine toorikute ja protsesside ettevalmistamiseks jne. See vähendab oluliselt ettevõtte motivatsiooni õpipoisse võtta," lisas ta.
Küsitluse kokkuvõttega saab tutvuda siin.
