Tööandjal on õigus lugeda ettevõtte e-postiserveri kaudu tulnud ja töötaja tööarvutis olevaid e-kirju.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei ole see küsimus niivõrd õiguslik, kuivõrd eetiline.
"Küsimus on selles, kas tuleks eetiliseks pidada, et töötaja peab isiklikku kirjavahetust talle tööülesannete täitmiseks antud tööandja arvutil. Kui ta seda teeb ja tööandja ei ole seda ka taunitavaks pidanud, siis tuleks töötajal arvestada tööandja õigusega vajadusel tutvuda arvutis oleva kirjavahetusega. Eriti siis, kui see on tööandja majandustegevusest tulenevalt vajalik. Töötaja arvutis olev kirjavahetus ei peaks sisaldama sellist teavet, millega tutvumine võiks riivata töötaja privaatsust," sõnab Siitam.
Tema hinnangul ei tohiks tööandja huvi töötaja kirjavahetuse vastu olla põhjendamatu ehk siis uudishimust ajendatud. Et selliseid probleeme ei tekiks, tuleks töötajal hoiduda pidamast isiklikku kirjavahetust tööandja arvutis ja kasutamast selleks tööandja postiaadressi.
Nordea Panga turundusspetsialist Tauno Tõhk sõnab, et Nordeas on meiliaadress mõeldud eelkõige töötegemiseks ja isikliku kirjavahetuse maht sellelt aadressilt soovitatakse hoida minimaalne.
Nordea reeglite kohaselt ei ole tööandjal üldjuhul õigust lugeda töötajate e-posti aadressile saabunud kirju. Tõhk möönab, et on teatud olukorrad, kus võib siiski tekkida vajadus pääseda ligi töötaja e-postkastile. "Näiteks kui mõne väga olulise juhtumi puhul ei ole töötajat kohal. Võimalikud olukorrad on veel tehnilised probleemid, viiruserünnakud, kuriteokahtlus või sisereeglite rikkumine," sõnab ta. Tõhk kinnitab, et tööandjal peavad selleks olema väga mõjuvad põhjused ja töötaja peab olema, kui vähegi võimalik, sellest teadlik. "Põhjuseks ei saa olla ka lihtsalt kellegi uudishimu, sest juba tehniliselt ei ole ligipääs igaühel võimalik."
Kui aga juhtub, et inimene, kellele on antud volitused kellegi postkastile ligipääsuks, loeb kogemata isikliku iseloomuga kirja, ei tohi ta selle sisu kellelegi avaldada, sõnab Tõhk.
EMT personalijuht Milvi Tepp peab oluliseks, et igasugused suhtlemise reeglid, sealhulgas elektroonilise suhtlemise reeglid, oleksid ettevõttes fikseeritud ning need töötajale ka selgelt ja ühemõtteliselt selgitatud koos põhjendustega, miks sellised reeglid vajalikud on. Nendes reeglites saab määratleda ka seda, kuidas toimida juhul, kui inimene haigestub või läheb puhkusele. Tepp kinnitab, et kui selliseid kokkuleppeid fikseeritud ei ole, on tööandja sorimine töötaja postkastis ebaeetline.
"Julgen väita, et kui tööandja peab inimese lojaalsuse kontrollimiseks minema uurima tema kirjavahetust, siis on firmas midagi väga olulist paigast ära ning selle kontrolliga asju ei paranda," sõnab Tepp.
Hansapangas kehtivate eeskirjade kohaselt on arvutisüsteem nimetatud samasuguseks tööks vajalikuks vahendiks nagu iga muu tehnika ning see on Hansapanga omand. Töötajad on teadlikud sellest, et ettevõttel on vajaduse korral õigus arvutisüsteemi kasutust kontrollida, ütles Hansapanga meediasuhete juht Kristiina Tamberg.
Politseiameti pressiesindaja Annela Laaneotsa sõnul analüüsivad nad iga neile esitatud kaebuse puhul eraldi, kas on rikutud selliseid põhiõigusi nagu perekonna ja eraelu puutumatust ning korrespondentsi puutumatust. "Avaldaja peab põhjendama, miks ta arvab, et tema sõnumi saladust on rikutud ja millega," sõnab Laaneots.
Kirjavahetuse kontrollimine on ebaefektiivne
Andres Lember
Falck Eesti avalike suhete direktor
Töötajate e-kirjavahetuse jälgimine ei ole töökorralduslikult kindlasti efektiivne. Ettevõttele vajaliku info kiire liikumine töötaja haigestumise või puhkuse korral on võimalik korraldada väga lihtsate tehniliste lahendustega.
Olulise info operatiivse vahetuse võimaldab tagada ettevõtte võtmeisikute varustamine sülearvutitega – sel juhul on võimalik e-kirju saata ka näiteks lähetuses olles või haiguse ajal. Puhkuse ajal lahendab olukorra kontorist väljas automaatvastus, millest kirja saatnud klient või koostööpartner saab teada, kelle poole pöörduda. Samas on igati loomulik, et ettevõttes on kehtestatud tööandja vara ja töövahendite kasutamise kord, mida tutvustatakse töötajale, kes kinnitab oma allkirjaga, et kohustub seda korda järgima.
Isiklike kirjade lugemist ei saa õigustada
Eneken Tikk
AB Lextal advokaat
Euroopa riikide kohtute praktika seostab tööandja monitoorimisõiguse otseselt asutuses töövahendite isiklikuks otstarbeks kasutatavuse ning isikliku korrespondentsi lubatavusega. Seega tuleks kirjavahetuse jälgimist Eesti õigusruumis pidada vaikimisi ebaseaduslikuks, kuid seadus jätab tööandjale võimaluse isikliku kirjavahetuse pidamist töökohas ja/või tööajal piirata: tööandja võib keelata isikliku kirjavahetuse tööaadressilt, nõuda isikliku kirjavahetuse puhul kindlate turvatingimuste täitmist või lubada isiklike kirjade lugemist-kirjutamist vaid töövälisel ajal. Mis tahes monitooring peab aga olema suunatud tööandja funktsiooni täitmisele ning jääma eesmärgipäraseks: ka sisekorraeeskirjade abil ei saa õigustada isiklike kirjade lugemist.
Viimane võiks tööandja õigustatud huvi olla üksnes juhul, kui isiklikku e-posti on kasutatud tööandja huvide otseseks kahjustamiseks. Tööandjal puudub seadusest tulenev õigus kirjade sisuga tutvuda.
