Venemaal tegutsevad Eesti ettevõtjad hindavad sealset turgu küll ahvatlevalt suureks ja kiirelt arenevaks, kuid soovitavad oma kogemustest uutel üritajatel põhjalikult eeltööd teha.
Äripäeva konverentsil “Eesti äri Venemaal” oma senisest töökogemusest rääkinud firmajuhtide sõnum oli paljuski kattuv – lisaks poliitikale, seadustele ja oma valdkonna turu üldseisule peab arvestama ka sealse bürokraatia, töökultuuri, lepingu- ja maksetavade, partnerlussuhete ning kirjutamata reeglitega. Asjade korraldamine on võimalik ja tihti soovitatav ka ilma pistise maksmiseta, kuid siis peab arvestama pikema ajakuluga.
Moskvas töötava telekanali Darial TV tegevdirektori Mart Luige sõnul on Venemaale asumiseks hea omada nn oma venelast, kes aitab asju ajada. Ka soovitas Luik Vene ettevõtte ostmisel katsuda lahti saada varasematest omanikest, sest harvad pole tehingujärgsed konfliktid uute ja vanade omanike vahel. Luik ütles samuti, et ei tohi teha kompromisse, sest “nõrkadest” sõidetakse üle: “Kui midagi pole tagataskus, siis loobuge või võitke aega.”
Peterburi piirkonnas tegutseva pakenditootja Cista juht Vahur Käärik lausus, et on saanud Venemaal hakkama euroopalikke äritavasid järgides. Tema sõnul on investeering end viiekordselt ära tasunud ning kui ta saaks võimaluse uuesti Venemaal nullist alustada, siis oleks mõttekas hoopis suurem rahapaigutus – kunagi alustades ei tajunud ta selle riigi mõõtmeid.
Käärik ütles, et distsiplineeritud töölisi on ettevõte vajadusel saanud sõjaakadeemiast ohvitsere palgates: “Äkktellimused täidame sõjaväelaste abiga.”
Korralike töötajate puudusele viitas ka klaasi valdkonnas tegutseva Andrese Grupi Peterburi tütarettevõtte A-Steklo juht Riivo Kauge, mainides, et kohaliku hea tööjõu odavus on petlik. Tema sõnul peab ettevõtte juht arvestama, et vargus on sealmail elu normiks.
Kauge pidas oluliseks põhjaliku eeltöö tegemist kohapeal, enne kui alustatakse äritegevust Venemaal – Tallinnas laua taga arutatud ideed ja uuele turule asumise eeldused ei pruugi Vene tegelikkuses paika pidada. Nii näiteks ilmnes tema sõnul, et turg on korrastamata, kvaliteedi eest ei taheta maksta, tooraine import keeruline ning raske hankida ka soodsat tootmispinda. “See oli tõsine probleem.”
Sel aastal Peterburis tegutsemist alustanud Manutenti nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa pidas sealset turgu kinnisvarainvestori seisukohalt väga perspektiivikaks. Tema sõnul on praegu aktiivne ning võimalusi pakkuv elamuehitus, puudu on kaks miljardit ruutmeetrit kontoripinda, ligi sama palju lisandub järgmise kümne aastaga kaubanduspinda. Ka tootmispindade osas on suur puudujääk.
Sõõrumaa sõnul ehitab Manutent praegu üht hotelli ning tahab edasi tegutseda mitte ainult arenduses, vaid ka hotelliäris: “Plaanime teha viis hotelli.” Samuti renoveeritakse kesklinnas kortermaja. “Piilume ka perspektiivikaid rajoone, kuhu võiks tekitada kaubanduskeskusi ja elamupiirkondi,” märkis ta, viidates Peterburi suure ringtee ehitusele.
