Eesti majandus kasvas 2005. aasta esimeses kvartalis 7,0 protsenti, ületades Rahandusministeeriumi ootusi. Majanduskasv oli viimati üle 7 protsendi 2002. aasta suvel. Majanduskasvu kiirenemine tulenes peamiselt ekspordi kasvu tõusust, kuigi ka sisenõudluse kasv oli kiire.
Euroopa Liidu majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 1,7 protsendini tänu kasvu seiskumisele Saksamaal ja majanduslangusele Itaalias.
Kaupade ja teenuste bilansi negatiivne saldo vähenes esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes jooksevhindades 48,5 protsenti, kuna kaupade ja teenuste ekspordi nominaalkasv ületas impordi kasvu. Kaupade ekspordi ja impordi kasv esimeses kvartalis kiirenes, suurima panuse kasvu andsid masinad ja seadmed, mineraalne kütus, maismaatranspordivahendid, mustmetallid. Teenuste bilansi positiivne saldo oli eelmise aasta tasemest veidi väiksem ilmselt veoteenuste bilansi ülejäägi vähenemise tõttu.
Investeeringute aastane kasvutempo tõenäoliselt kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga peamiselt tänu Swedbank’i poolt läbi viidud Hansapanga väljaostmisele väikeaktsionäridelt, mis suurendas hüppeliselt välisinvesteeringute sissevoolu. Lisaks toetasid investeeringute kasvu valitsussektori suurenenud kapitalimahutused ning kodumajapidamiste eluasemelaenude kiire kasvu jätkumine.
Eratarbimiskulutuste kiiret kasvu toetasid endiselt madalal püsivad intressimäärad, soodsad laenutingimused ja positiivsed arengud tööturul. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes hõivatute arv, vähenes töötute ja mitteaktiivsete arv, oluliselt kiirenes keskmise netopalga reaalkasv, mis tingis isiklikult kasutatava tulu kasvutempo suurenemise.
Teises kvartalis peaks majandus jätkama kiiret kasvu. Majandususaldusindeks on tõusnud sellel aastal igal kuul. Tööstus-, kaubandus-, ehitus- ja teenindussektori kindlustunde indikaatorid näitasid aprillis-mais tõusu, peegeldades nõudluse suurenemist ja veelgi paranenud ootusi. Ekspordi kasv jätkus teises kvartalis kiires tempos ning ka sisenõudluse kasv ei ole näidanud märgatavat aeglustumist. Eratarbimise kasvu soodustab tarbijate optimism, kuigi tarbimiskulutuste kasvu võib pärssida oluliselt suurenenud elanike laenukoormus.
Samas meie peamise kaubanduspartneri, Euroopa Liidu, majanduse kasvuootused muutuvad järjest pessimistlikumaks ja majanduse kindlustunde indikaatorid langevad. Majanduskasvu aeglustumises süüdistatakse kõrgeid naftahindu, tugevat eurot ja struktuursete reformide vajadust.
Lisainformatsioon:
Irina Bõtškova tel. 611 3432
Liis Elmik tel. 611 3047
Erki Lõhmuste tel. 611 3493
