Eesti majandus kasvas 2005. aasta esimeses kvartalis 7,2 protsenti, ületades Euroopa Liidu majanduskasvu 5,5 protsendipunkti võrra. Majanduskasvu kiirenemine tulenes peamiselt ekspordi kasvu tõusust, kuigi ka sisenõudluse kasv suurenes. Euroopa Liidu majanduskasv aeglustus esimeses kvartalis 1,7 protsendini tänu sisenõudluse ja ekspordi kasvu aeglustumisele. Baltikum on hetkel Euroopa Liidu üks kiiremini arenevaid piirkondi, Läti majandus kasvas esimeses kvartalis 7,4 ja Leedu majandus 5,6 protsenti.
Ekspordi osakaal sisemajanduse koguproduktis suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes esimeses kvartalis 81,3 protsendini, samal ajal sisenõudluse osatähtsus alanes 103,2 protsendini. Kaupade ekspordi ja impordi kasv esimeses kvartalis kiirenes, suurima panuse kasvu andsid masinad ja seadmed, mineraalne kütus, maismaatranspordivahendid ning mustmetallid. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv kiirenes 2005. aasta esimeses kvartalis 16,2 protsendini. Ekspordi kasvu toetas eelkõige kaupade väljavedu, teenuste ekspordi kasv aeglustus. Kaupade ja teenuste impordi kasv jäi 2005. aasta esimeses kvartalis ekspordi kasvule veidi alla, sisse toodud kaupade ja teenuste maht suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 15,4 protsenti. Kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini vahetarbimiskaupade import, mis peegeldub tööstustoodangu kiires kasvus. Suhteliselt kiiresti kasvas aga ka tarbekaupade import, viidates tarbimise hoogsale suurenemisele.
Majanduskasvu andsid suurima panuse eratarbimiskulutused, mille maht suurenes aastaga 7,7 protsenti. Kiiret kasvu toetasid endiselt madalal püsivad intressimäärad, soodsad laenutingimused ja positiivsed arengud tööturul. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenes hõivatute arv, vähenes töötute ja mitteaktiivsete arv, oluliselt kiirenes keskmise netopalga reaalkasv, mis tingis isiklikult kasutatava tulu kasvutempo suurenemise.
Kapitali kogumahutuste reaalkasv püsis käesoleva aasta esimeses kvartalis eelmise kvartali tasemel 10,3 protsendi juures. Investeeringute kasvu toetasid nii ettevõtted, kodumajapidamised kui valitsussektor. Majandussektoritest panustasid investeeringute kasvu kinnisvara-, tööstus- ja põllumajandusettevõtted. Kinnisvaraarenduse hoogustumisele aitasid kaasa madalate intressimäärade tingimuses üha aktiviseeruv elamuehitus ning ettevõtete põhivara uuendamine. Samuti näitas kiiret tõusu põllumajandussektor, mille investeerimisaktiivsusele on positiivselt mõjunud Euroopa Liidu vahendid. Varude muutus püsis sisuliselt 2004. aasta esimese kvartali tasemel, kui eelmise aasta suur varude muutus tulenes peamiselt kaubandusettevõtete müügiks soetatud kaupade osas, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis on enam suurenenud tooraine ja lõpetamata toodangu varud.
Majandussektoritest andsid suurima panuse majanduskasvu töötlev tööstus, transport ja side, kaubandus, finantsvahendus ja kinnisvara ning muu äriteenindus. Need viis tegevusala andsid 89 protsenti kogu lisandväärtuse aastasest juurdekasvust 2000. aasta püsivhindades. Tegevusaladest kasvas enim hotellide ja restoranide lisandväärtus (17 protsenti), mis oli ennekõike tingitud suurenenud välisturistide arvust (29 protsenti), mille tagajärjel kasvas oluliselt nii majutus-, kui toitlustusteenuste müük ning tõusid ettevõtete kasumimarginaalid. Kiire kasv jätkus ka finantsvahenduses (16,5 protsenti), mille taga on jätkuvalt aktiivne laenu- ja liisingutegevus ning pankade ja liisingufirmade head majandustulemused.
Kõige olulisema panuse majanduskasvu andis töötlev tööstus, kuigi selle kasvutempo vähenes 9,6 protsendini eelmise kvartaliga võrreldes. Tööstusharudest toetas kasvu enim puidutöötlemine, ehitusmaterjalide, elektrimasinate ja aparaatide tööstus ning elektroonika, mootorsõidukite, haagiste ja muude transpordivahendite tootmine ning mööblitööstus. Samal ajal kaubanduse kasv kiirenes märgatavalt (9,1 protsendini), see tulenes nii käibe kasvust (21 protsenti), kui tootlikkuse näitajate paranemisest hulgi- ja jaekaubanduses. Veonduse, laonduse ja side kasv samuti kiirenes (8,6 protsendini), mille põhjustas transpordiettevõtete tulude kasv kaubavedudest ning taas paranenud telekommunikatsiooniettevõtete kasumlikkus.
Kinnisvara ja muu äritegevuse kasvutempo oli majanduse keskmisest aeglasem (4,4 protsenti), selle taga on peamiselt aeglustunud müügitulude kasv ja kahanenud kasumlikkus kinnisvarasektoris. Ehituse lisandväärtus kasvas marginaalselt (1,5 protsenti), mis on seletatav kõrge võrdlusbaasiga ning ehitusturu kasvu aeglustumisega. Energeetikasektori kasvutempo esimeses kvartalis suurenes (5,2 protsendini), mida mõjutasid energeetikatoodangu kodumaise tarbimise suurenemine ning ettevõtete tegevuse efektiivsuse tõus. Teiste teenindusliikide panus majanduskasvu suurenes samuti, mis oli peamiselt tingitud meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenuste ning kommunaalteenuste müügi kiirest kasvust ning ettevõtete tootlikkuse tõusust.
Primaarsektori lisandväärtus jäi eelmise aasta esimese kvartali tulemusele alla (langus 9,3 protsenti), selle põhjustasid veidi halvenenud ärikonjunktuur loomakasvatuses, vähenenud metsaraiemahud ning jätkuv langus kalanduses. Mäetööstuse tulemus osutus samuti negatiivseks, mille põhjustas langus põlevkivi kaevanduses ja turbatootmises.
Teises kvartalis jätkub majanduse kiire areng. Majandusaktiivsus püsib kõrgel tasemel, mida kinnitavad harude arenguindikaatorid ning teises kvartalis tõusnud majandususaldusindeks. Lähiajal peaks investeerimisaktiivsus püsima praegusel tasemel. Ekspordi senise kasvutempo säilimist, hoolimata välisnõudluse kasvu aeglustumisest, kinnitavad tööstuse kindlustunde indikaator ja tööstustoodangu ekspordiindeks.
Lisainformatsioon:
Irina Bõtškova tel. 611 3432
Liis Elmik tel. 611 3047
Erki Lõhmuste tel. 611 3493
