Statistikaameti hinnangul kasvas majandus kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 4,2%. Kasv oli veidi kiirem kui teises kvartalis, mil majandus kasvas 3,8%. Kolmanda kvartali kiirenenud majanduskasv oli suures pildis siiski pigem erand, sest erinevad majandusaktiivsuse kasvu iseloomustavad näitajad nõrgenesid kolmandas kvartalis nii Eestis kui ka mujal.
Majandususaldusindeks, mis kajastab ettevõtjate ootuseid lähikuude kohta, on langenud nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Nii Euroopa Liidus tervikuna kui Eestis on aeglustunud ka tööstustoodangu kasv. Euroopa Liidu majanduskasv kolmandas kvartalis aeglustus.
Teiste riikide majandusaktiivsus mõjutab meid ekspordi kaudu ja ekspordi kasv oligi kolmandas kvartalis Eestis üsna aeglane. Samas võib aga olla hakanud mõju avaldama ka hinnakonkurentsivõime vähenemine, mis on tingitud tootlikkuse kasvu ületavast palgakasvust. Eksport kasvas aastaga vaid 0,8%.
Eesti kiire majanduskasvu taga olid sisenõudluse tegurid: tarbimine ja investeeringute kasv, kuid eksport kasvas vähe. See näitab, et majandus on piisavalt tugev, et elada üle lühiajalisi väliskeskkonna võbelusi. Samas teeb veidi murelikuks asjaolu, et tegevusalade lõikes oli kasv küllaltki ebaühtlane. Pea pool majanduskasvust tuli ehitus- ja kinnisvarasektorist. Kuna Eesti majandus on väike ja tihedalt seotud teiste riikidega, eeldab mõõduka majanduskasvu jätkumine ekspordi tugevnemist.
Kolmanda kvartali majanduskasvu juures teeb rõõmu investeeringute kasvu taastumine, kusjuures investeeringute kasvu taga olid seekord peamiselt ettevõtted. Majapidamiste investeeringud aastatagusega võrreldes vähenesid ja valitsemissektori investeeringud olid reaalväärtuses vaid veidi suuremad kui aasta varem. Investeeringute kasv aitab kaasa ettevõtete konkurentsivõime tugevnemisele ja tootlikkuse kasvule. Kuna majanduses on saavutatud juba täishõive olukord, on majanduskasvu jätkumiseks vaja suurendada tootlikkust.
