Eesti Panga teatel oli Eesti majandus tervikuna mullu kolmandas kvartalis taas välismaa suhtes 23 miljoni euroga netolaenuandja.
"Kui ettevõtted olid teist kvartalit järjest netolaenuvõtjad, siis kõik teised sektorid olid netolaenuandjad," ütles Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna peaspetsialist Taavi Raudsaar keskpanga kommentaaris.
Majapidamiste laenukohustuste vähenemine on keskpanga teatel peatunud – majapidamiste laenukohustuste maht kasvas eelmise aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,5 protsenti.
"Kodumaistest finantsettevõtetest võetud laenukohustuste maht jäi kolmandas kvartalis ligikaudu sama suureks kui teises kvartalis, aga majapidamiste võlakohustused kodumaiste mittefinantsettevõtete ja välismaailma ees kasvasid," sõnas Raudsaar. "Aastavõrdluses vähenes majapidamiste laenukohustuste maht siiski veel 1,4 protsenti."
Ettevõtete laenukohustuste aastakasv oli keskpanga teatel eelmise aasta kolmandas kvartalis viis protsenti. Ettevõtete kodu- ja välismaalt võetud laenude ja emiteeritud võlakirjade kogumaht suurenes kolmandas kvartalis rohkem kui 350 miljonit eurot, ulatudes 16 miljardi euroni. Kolmandik kasvust tuli välismaalt võetud laenukohustuste arvel.
Majapidamiste finantsvarade aastakasv oli kolmandas kvartalis 11 protsenti ja ettevõtete oma 13 protsenti.
"Suhteliselt kiiresse kasvu panustas enim nende käes olevate omandiväärtpaberite väärtuse kasv, mis peegeldas Eesti ettevõtete võrdlemisi head kasumlikkust kolmandas kvartalis," ütles Raudsaar, lisades, et peale selle on suurenenud nii majapidamiste kui ka ettevõtete hoiused ja sularahavaru.
Valitsemissektori võlakohustused kasvasid kolmandas kvartalis ligi 500 miljonit eurot ehk 1,8 miljardi euroni. Võlakohustused kasvasid eeskätt Euroopa Investeerimispangast võetud laenu tõttu. Sellega kavatsetakse kaasfinantseerida välisvahenditest rahastatavaid projekte.
