Ühes majaosas toimuv ehitus ei tohi häirida töötajaid ja teisi üürnikke, mistõttu tuleb tellijal ja ehitajal kõik üksikasjad eelnevalt kokku leppida ja kirja panna.
Pisiremonti, nagu värvimine, akna klaasimine või põrandakatte vahetus, võib firmas teha ka samas majas asuvate teiste firmadega kooskõlastamata, arvestades vaid oma töötajatega. Kuid näiteks vaheseina ehitamine või veel suuremad ehitustööd on vaja teiste üürnikega kokku leppida. Seda teeb maja haldaja, kes käib mõni päev enne ehitust kõik rentnikud läbi ja annab neile kirjaliku teate selle kohta, kus, millal ja millised remonditööd toimuma hakkavad.
ASi Harju Ehitus ehitusdirektori Olle Reinholmi sõnul on kõige suurem segaja ehitusmüra. Näiteks toob Reinholm ühe neljakordse büroohoone remondi, kuhu jäid ehituse ajaks sisse teise korruse töötajad, mistõttu toimusid mürarikkad tööd üldjuhul pärast tavatööaega. Eesti Raudtee terminali remontides tuli Harju Ehitusel arvestada ka firma nõupidamiste graafikuga. “Ehitaja peab paindlik olema, alati ei saa töötada normaalajal,” tõdeb Reinholm.
Suurim probleem ühises majas ehitades on tolm. “See on suhteliselt ettearvamatu, kuidas õhk liigub ja tolmu kaasa veab,” selgitab Reinholm. “Ükskord tegi puhastusfirma õhtul kaks ringi, enne kui julgesime tööruumid hommikul töötajatele üle anda.” ASis Leibur remontides oli juba tellija määranud, et tolmu tõkestamiseks tuleb kasutada presendist vaheseinu.
OÜ Sergerex vanemhalduri Arne Romanovi hinnangul on siiski palju ehitusfirmasid, kes püüavad lihtsamalt läbi ajada, kui hea tava ette näeb. “Muidugi ehitaja plaanib teha kõige odavamalt,” tõdeb Romanov. “Enda töö lihtsustamiseks tehakse teiste elu põrguks.”
Olle Reinholmi sõnul sõltub see, kuidas üksikasjad enne ehitust kokku lepitakse, tellija tugevusest. Kui tellija jätab tööde täpse korralduse ehitaja hooleks ja too jätab kokkuhoiu mõttes mingid abinõud kasutamata, ei ole pärast enam midagi parata. Seetõttu tuleb väga täpselt läbi mõelda ja ehitaja lähteülesannetesse kirja panna, kuidas ehitustöid võimalikult probleemivabalt korraldada. Sinna kuulub ka kitsaskohtade läbimängimine. Ehitustööde ladus kulgemine sõltub Olle Reinholmi sõnul aga projektijuhi tugevusest. Tavaliselt tekivad probleemid halvast töödejuhtimisest.
Arne Romanov lisab, et ehitustööd tuleks niimoodi ette valmistada, et need saaksid pigem varem valmis, kui et pärast inimesi segama hakkaksid. “Ühes koolitusruumis teeme akende vahetusega n-ö proovitöö, et näha, milliseks ehitustegevus kujuneb. Nõnda häirime üürnikke võimalikult vähe,
