Jooksevkonto defitsiit taandus 2005. aasta esimeses kvartalis 10 protsendini oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Defitsiidi vähenemine eelmise aastaga võrreldes tulenes kaubandus- ja tulude bilansi puudujäägi alanemisest.
Kaupade ja teenuste bilanss moodustas esimeses kvartalis 5,4 protsenti oodatavast SKPst. Kaupade ekspordi ja impordi kasv esimeses kvartalis kiirenes, suurima panuse kasvu andsid masinad ja seadmed, mineraalne kütus, maismaatranspordivahendid ning mustmetallid.
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv kiirenes 2005. aasta esimeses kvartalis 21,3 protsendini. Ekspordi kasvu toetas eelkõige kaupade väljavedu, teenuste ekspordi kasv aeglustus. Kaupade ja teenuste impordi kasv jäi 2005. aasta esimeses kvartalis ekspordi kasvule veidi alla, sisse toodud kaupade ja teenuste maht suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,4 protsenti. Kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini vahetarbimiskaupade import, mis peegeldub tööstustoodangu kiires kasvus. Suhteliselt kiiresti kasvas aga ka tarbekaupade import, viidates tarbimise hoogsale suurenemisele.
Tulude bilansi negatiivse saldo alanemise 5,3 protsendini prognoositavast SKPst põhjustas Eesti residentide poolt välismaal teenitud tööjõu- ning investeerimistulu kiire kasv.
2005. aastal ootab Rahandusministeerium jooksevkonto defitsiidi vähenemist 2004. aastaga võrreldes seoses sisenõudluse kasvutempo aeglustumisega ja ekspordi kiire kasvu jätkumisega. Ekspordi senise kasvutempo säilimist kinnitavad tööstuse kindlustunde indikaator ja tööstustoodangu ekspordiindeks. 2004. aastal moodustas jooksevkonto puudujääk 12,9 protsenti SKPst.
2005. aasta esimeses kvartalis oli välisinvesteeringute netosissevool tavapärasest oluliselt kõrgem, ulatudes 12,9 miljardi kroonini. Rekordiline välisinvesteeringute paigutamine aktsiakapitali tulenes peamiselt Swedbank’i poolt läbi viidud Hansapanga väljaostmisest väikeaktsionäridelt. Samas jäi reinvesteeritud tulude sissevool tavapärasele tasemele, ulatudes 2,2 miljardi kroonini. Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale jäid 3,1 protsendi võrra väiksemaks kui 2004. aasta esimeses kvartalis.
Portfelliinvesteeringute netoväljavool ulatus 5,3 miljardi kroonini, mis oli põhjustatud nii Hansapanga müügist saadud raha paigutamisest välismaale kui krediidiasutuste väliskohustuste vähenemisest. Erasektori rahapaigutused olid peamiselt suunatud omandiväärtpaberitesse ning võlakirjadesse. Kommertspankade poolt läbi viidud mahukate lühiajaliste võlakirjade emissioonide tõttu ulatus rahaturuinstrumentide sissevool 6,7 miljardi kroonini.
Muude investeeringute netovoog osutus esimeses kvartalis negatiivseks -1,4 miljardit krooni. Oluliselt suurenesid kommertspankade lühiajalised välisnõuded, peamiselt sularaha ja lühiajalised hoiused ning muud nõuded. Samas toimus ka väliskohustuste suurenemine, mis oli peamiselt põhjustatud kommertspankade kohustuste suurenemisest.
Lähikvartalitel on oodata finantskontos tavapärasest veidi suuremaid käibeid, kuna Tallinna börsil emiteeriti mitmeid uusi ettevõtteid, mis lubavad suhteliselt head tootlust ning seetõttu pakuvad välisinvestoritele suurt huvi.
Lisainformatsioon:
Liis Elmik, Analüütik, Majandusanalüüsi osakond
tel. 611 3047, e-post: liis.elmik@fin.ee
