Statistikaameti andmetel langesid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,7 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus tarbijahinnaindeksi tõus veebruaris 2 protsendilt 0,9 protsendini märtsis. Energiahindade odavnemise ja teenuste hinnatõusu pidurdumise tõttu aeglustus inflatsioon euroalal 1,2 protsendilt 0,7 protsendini.

Üleilmne pandeemia ja sellega kaasnenud riikidepoolsed piirangud on põhjustanud toorainete hinnalanguse, mis avaldus osaliselt ka märtsi hinnastatistikas. Naftahinnad langesid märtsi lõpus viimase 18 aasta madalaimale tasemele. Samuti oli elektri börsihind Eesti piirkonnas ajaloo madalaim.

Kütuse, elektri, soojuse ja gaasi hindu koondav energiahindade indeks oli märtsis 3,6 protsenti madalam kui aasta tagasi. Valdavalt oli selle taga elektri ligi 14-protsendine odavnemine. Samas mootorikütuse hindade langus oli aastases võrdluses tagasihoidlikud 0,8 protsenti. Aasta alguse biokütuse nõuete suurenemine ja sellega seotud kütuse varumine seletavad osaliselt väikest hinnalangust. Samas on kütuse jaemüügi marginaalid sel aastal Läti ja Leeduga võrreldes veidi suurenenud, ehk kogu ulatuses pole nafta maailmaturuarengud siinsetesse hindadesse jõudnud.

Teenuste inflatsioon aeglustus märtsis 3,4 protsendini, kus võis täheldada epideemia ja sellega kaasnevate majandustegevuse piirangute esimesi mõjusid. Seda eelkõige transporditeenuste, majutuse ja lasteaiateenuste osas.

Aprillis peaksid tarbijahinnad energiahindade languse süvenemise ja teenuste hinnatõusu pidurdumise mõjul pöörduma langusesse. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi kohaselt tõusevad hinnad tänavu 0,6 protsenti. Lisaeelarvega kavandatavad kütuse- ja elektriaktsiisi langetused toovad tarbijahindu allapoole, nende mõju vähendab tarbijahinnaindeksit 0,5 protsendipunkti.