Euroala majanduse väljavaade ei ole paranenud ning eeldatavasti võtab hinnatõusu aeglustumine keskpanga eesmärgiks oleva 2%ni aega veel paar aastat. Lähtudes eesmärgist saada liigkiire hinnatõus kontrolli alla otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta keskpanga intressimäärasid seegi kord 0,75% võrra. See oli kooskõlas finantsturgudel juba oodatuga, nii et tegu ei olnud üllatusega, mis peaks euribori ja muid pikemajalisi intressimäärasid järsult veelgi kergitama.
Gaasi ja veel mõne toorme hind on viimasel ajal küll märkimisväärselt odavnenud, kuid meil pole alust loota, et tegemist on püsiva olukorraga. Alusinflatsioon, mis jätab hinnatõusuarvestusest kõrvale väga kõikuvad energia- ja toiduhinnad, kerkis septembriks 4,8%ni. See viitab euroalal tugevale survele hinnatõusu jätkumiseks. Euroala majanduse väljavaade järgmiseks aastaks on eelkõige just kõrge hinnatõusu tõttu mitte üleliia roosiline. Kuigi tööpuudus on euroalal püsivalt madal ja inimeste sissetulekute kasv ajaloolises võrdluses pigem kiire, jääb see alla hinnatõusu tempole ja on kahandanud tarbijate kindlustunde euroalal rekordmadalale.
Miks üldse peab keskpank tegema intressimäärasid tõstes laenuvõtjate elu veel keerulisemaks, kui hinnatõus juba niigi pigistab nii perede kui ka ettevõtete eelarveid?
Intressimäärade tõstmine vähendab üldist majandusaktiivsust ja seeläbi surveid hindade tõusuks. Keskpangal on valida kahe halva vahel. Seejuures on pikaajaliselt kõrgel hinnatõusul, milleni võime jõuda intressimäärasid praegu tõstmata jättes, selgelt halvemad tagajärjed kui lühiajalisemal valul järsult kerkivatest intressimääradest. Olukord on sarnane sellega, kui haiguse tõttu on enesetunne juba niigi halb ja arst kirjutab selle raviks välja ebameeldivalt kibeda rohu. Mõistlikum on ikkagi see rohi sisse võtta, sest vastasel juhul ei pruugi haigus taanduda ja hiljem võib vaja minna juba veel kibedamaid rohte ja ravimeetodeid. Sama kehtib ka keskpanga otsuste puhul. Kui praegu intressimäärade tõstmisega viivitada, suureneb tõenäosus, et hinnatõus jääb liiga kiireks palju pikema aja jooksul. Sellel on aga veelgi kallim hind inimeste ostujõu, töökohtade ja üldise majandusolukorra vaatenurgast. Ning paratamatult tooks pikka aega püsiv kiire hinnatõus lõpuks kaasa vajaduse hoida intressimäärasid kõrgena ka vastavalt pikema aja jooksul.
Mitmed kommentaatorid on viidanud sellele, et me Eestis oleme võrreldes paljude teiste riikidega väga turu-usku. See on ajalooliselt end hästi õigustanud ja muutuvatele oludele kiire reageerimine on olnud ka Eesti ettevõtjate üheks edu võtmeks. Viimane aasta on aga olnud meile üsna valus, sest erinevad turutingimused on järsult halvenenud. Esiteks on elektri ja gaasi kallinemine väljendunud Eestis inimeste suuremates kodukulude arvetes palju kiiremini kui teistes riikides, mis on üks selgitus meie väga kiirele tarbijahindade tõusule. Samal ajal on euroalal vähe riike, kus sisuliselt kõik eluasemelaenud on n-ö ujuva intressimääraga ehk seotud euribori tasemega. See tähendab, et nii hindade kui ka intressimäärade tõusu tajuvad Eesti inimesed eriti kiiresti ja vahetult. Taolise paindlikkuse positiivset poolt tajume taas hinnatõusu aeglustudes ja intressimäärade langusfaasis, mil Eesti tarbijad ja laenuvõtjad on jällegi suuremate võitjate poolel.
Eriti keskpangas võrdleme Eesti majanduses toimuvat tavaliselt eelkõige euroala teiste riikidega. See võrdlus, eeskätt hinnatõusunumbreid vaadates, ei ole praegu meile kõige meeldivam, kuid tähtis on mõista, et just keerulistel aegadel pakub euroala liikmesus meile eriti suurt tuge. Kuigi intressimäärad on tõusnud laenuvõtjate jaoks ebameeldivalt järsult, oleme siiski väga kaugel sellest, mida laenuvõtjad peavad maksma väljaspool euroala olevates iseseisva rahapoliitikaga Euroopa riikides. Näiteks on Tšehhi, Ungari, Poola ja Rumeenia keskpangad viimase aasta jooksul tõstnud intressimäärad enam kui 6%ni, Ungaris isegi 13%ni. Samal ajal on euroalal keskpanga olulisima poliitikainstrumendina pankadele keskpangas hoiustamisel kehtiv intressimäär 1,5%.
Küll on aga ette vaadates üsna selge, et intressimäärade tõus ka euroalal veel lähiajal jätkub. Intressimäärad on ajaloolises võrdluses endiselt pigem madalad ja ei mõju veel selgelt majandusaktiivsust ja hinnatõusu piiravalt. Euroopa Keskpanga jaoks kerkib peagi ka küsimus, kuidas eelnevatel aastatel ostetud väga mahukat võlakirjaportfelli järk-järgult vähendada. Võlakirjaportfelli senisel mahul hoidmine tähendaks vajadust jätkuvalt osta aeguvate võlakirjade asemele uusi, mis eelkõige just valitsusvõlakirjade pikaajalisi intressimäärasid madalamale surudes ei oleks enam kooskõlas otsustega lühiajaliste intressimäärade tõstmiseks. Seda kõike peab üks vastutustundlik keskpank tegema, et täita oma rolli ja anda enda panus praeguse liiga kiire hinnatõusu kontrolli alla saamiseks.
