15-aastase arengu tulemusena oleme jõudnud aega, kus lõpuks on teemaks muutunud ka investeerimine. Näputäis inimesi on sellega muidugi kogu aeg tegelenud, kuid keskmise inimese jaoks on investeerimine olnud keeruline ja kauge teema. Samas on laenamine palju ahvatlevam ja lihtsam olnud.  Finantsasutused on püüdnud investeerimise teha sama lihtsaks, kui püsikorraldusega arve tasumine. Selle tulemusel on fondide populaarsus oluliselt kasvanud.

Kindlasti jääb mööduva rahandus- ja majandusaasta domineerivaks märksõnaks laenamine ja tarbimine. Laenud on kasvanud sel aastal jätkuvalt tempokalt. Eluasemelaenude kasv oli selle aasta septembri seisuga 71%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kõik eraisikute pangalaenud suurenesid selle aasta üheksa kuuga 64%. Aga siiski võis sel aastal märgata tõusvat huvi investeerimisteema vastu. Kahtlemata avaldas investeerimisteemale mõju rootslaste Hansapanga-väljaost, sest ka tavalised inimesed nägid, et investeerides võib hiljem päris hästi teenida ning Hansapanga väljaost tõi palju uut raha Eesti investeerimisturule. Vaba raha tuleb üldjuhul kuhugi paigutada, sest vastasel korral kipub see tarbimisse minema. Siit ka suurenenud vajadus investeerimise järele. 

Sampo Baltic Asset Management müügitoetuse juhi Peeter Schamardini sõnul tuli selle aasta esimese üheksa kuuga Eesti residentide poolt Eestis registreeritud investeerimisfondidesse raha juurdekasvu 100%. See tähendab, et selle aasta üheksa kuuga tuli sama palju rahapaigutusi juurde, kui residendid seni eelnevatel aastatel on oma raha investeerinud. See on väga tähelepanuväärne sündmus ja näitab meie investeerimisturul justkui uue ajajärgu algust.

Fondid on lõpuks ka meie turul muutunud üsna populaarseks. Ja miks ei peakski olema, kui fond teenib aasta jooksul tulu üle 50%. Muidugi ei saa eeldada, et ka kõikidel järgnevatel aastatel see tulu nii suur on, aga selles võib küll kindel olla, et arenevad turud on veel pikka aega üsna kuumad. Eestis on majanduskasv viimastel aastatel olnud keskmiselt 7%, Hiinas aga kahekohaline protsendinumber. Samuti ei saa mainimata jätta Venemaad, Ladina-Ameerikat ja teisi Ida-Euroopa riike. Need kõik on praegu populaarsed investeerimiskohad.

Hiina ehitab tohutult ja enam ei laiuta seal suured tühermaad, vaid väga ilusad pilvelõhkujad. Hiinlased on juba praegu võimelised ära tarbima kogu maailma terasetoodangu. See kõik kinnitab vaid selle turu suurt potentsiaali. 

Peeter Schamardini sõnul on trend ja suhtumine uutesse turgudesse maailmas täiesti muutunud. Kui varem käsitlesid suured investorid uusi turge lühiajalise ja spekulatiivse võimalusena, siis just sel aastal on paljud institutsioonaalsed investorid paigutanud oma pikaajalise raha uutele turgudele. Viimased on muutunud traditsiooniliste investorite portfellide üheks oluliseks osaks. Uutesse turgudesse ei suhtuta enam spekulatiivselt  ja see on meile hea uudis, sest rahapaigutused on pikemaajalised ja aitavad edendada ka meie majandust.

Loe edasi: Uued turud annavad vanadele tõsise lahingu

–page1–

Uued turud annavad vanadele tõsise lahingu

Vana traditsiooniline Euroopa pole enam atraktiivne ja olukord meenutab muinasjuttu, kus haldjad hakkasid Keskmaalt ära minema, sest valitses lootusetus. 

Peeter Schamardini sõnul on vanas Euroopas palju sotsiaalseid pingeid ning see pärsib sealset arengut. Töötavad inimesed peavad palju raha lihtsalt ära jagama, et pidada ülal ka töötuid. Vana Euroopa õnnetus on see, et nende töötud on seal eluga rahul. Töötu peaks aga olema rahulolematu ning motiveeritud tööd otsima. "Kindlasti pole vanas Euroopas olukord igavesti lootusetu. Keegi millalgi saab ikka aru, et nende olukord on kehv ning nad peavad hakkama asju teistmoodi korraldama. Ei saa end maailma eest sulgeda ja tollidega kaitsta. Pikas perspektiivis pole see jätkusuutlik areng," ütleb Peeter Schamardin.

Kuidas aga on võimalik, et ühes majandusruumis ja liidus on ühtedel riikidel paremad kasvuvõimalused kui teistel, ehk kuidas saab ühe paja erinevates nurkades erineva paksusega suppi keeta? Peeter Schamardini arvates saab küll, sest meil pole ühesugused seadused ega ka maksud. Nii sotsiaalkindlustus kui kogu pensionisüsteem on meil põhimõtteliselt erinevad. "Uute maade eelis on see, et seal toodetakse odavamalt ja eksporditakse rohkem. Vanas Euroopas ostetakse neid tooteid ja seeläbi tuleb rikkus ka siia. Mida rohkem me Lääne-Euroopale järele jõuame, seda aeglasemaks jääb meie kasv," ütleb Peeter Schamardin.

Mis aga puudutab investeerimist vanasse Euroopasse, siis kindlasti tehakse seda jätkuvalt ning ka mahud on suuremad kui uutel turgudel. Vanad turud jäävad ikka traditsiooniliseks investeerimiskohaks, kuid uued turud on väga võimsa alternatiivina nende kõrvale kerkinud.

Ka paljud Eesti fondid pakuvad investeerimist just uutele turgudele, sest ootused on seal suured ning positiivset trendi on näha veel pikkadeks aastateks.

Uutele turgudele investeerimise vilju on juba praegu tugevasti näha. Kakskümmend aastat tagasi olid veel kõik mänguasjad valmistatud Saksmaal, Inglismaal, Itaalias jne. Täna on peale Hiinas toodetu väga raske midagi leida. Ja see käib ka elektroonika, rõivaste ja paljude teiste kaupade kohta. Tootmishooned on püsti pandud ja raha selgelt sinna voolanud.

Loe edasi: Lihtne nagu arve maksmine

–page2–

Lihtne nagu arve maksmine

Peeter Schamardin on märganud, et seltskondlikel koosviibimistel on ka Eestis muutunud prestiižseks rääkida investeerimise teemal. Enam ei arutata, kes millise elamise ostis, vaid kellel milline investeerimisportfell on ja milliseid aktsiaid ta viimasel ajal ostis. 

Vähest investeerimist on seni välja vabandatud sellega, et investeerimine on palju keerulisem kui laenu võtmine ning et investeerimiseks on eelkõige vaja raha. Peeter Schamardin kinnitab, et enam pole need ajad, kui inimene pidi väga tark ja kõiketeadja olema. Investeerimisteenuse pakkumine on ju ka äri ning iga äri saab õitseda vaid siis, kui kõik kaupu ostavad. Pankurid on aru saanud, et peab tegema selliseid fonde, mis sobivad tavainimestele. Müüa tuleb laiadele rahvamassidele. Peeter Schamardini sõnul on meie turul unikaalseid ja mugavaid lahendusi regulaarseks säästmiseks. Inimene ei pea mitte midagi muud tegema, kui fondikorralduse ja iga kuu kantakse tema kontolt näiteks 500 krooni fondi.

Peeter Schamardin pole nõus väitega, et inimestel ei jätku raha. Eesti keskmine palk on üle 8000 krooni ning sellest 500 krooni säästes ei halvene oluliselt inimese elatustase. Säästmine on rohkem distsipliini küsimus. Inimese tarbimine on sõltub tema sissetulekutest ja kiputakse ikka ära kulutama kogu raha.

Kui anda inimesele kaks valikut: esimese puhul pakutakse talle raha ja teise puhul tahetakse ära võtta, siis puhtinimlikult valitakse ikka esimene variant. Ehk laenamine on emotsionaalselt kergem kui säästmine. See on kinni mentaalsuses. Kui aga inimesed mõtleksid natuke sügavamalt järele, siis laenamise puhul tuleb raha ükskord koos intressidega tagasi maksta. Investor aga ei anna oma raha sisuliselt ära, vaid kasvatab seda mingi aeg.

Seni on kõige populaarsemaks raha kogumise vahendiks olnud kogumispension, millega on liitunud ligi 478 000 inimest. Pensionifondide kogumaht on  üle 4 miljardi  krooni. Peeter Schamardini sõnul tekkis teise samba puhul lumepalliefekt – kõik liitusid ja keegi ei tahtnud välja jääda. Kolmandat sammast on palju vähem promotud ja sealseid võimalusi selgitatud. Finantsasutustel tuleb laenureklaami kõrval lihtsalt rohkem hakata selgitama ja tutvustama investeerimisvõimalusi. 

Loe edasi: Eelista pikemat laenuperioodi ja säästmist

–page3–

Eelista pikemat laenuperioodi ja säästmist

Selge on see, et inimesed liiguvad ahvatlevate reklaamide peale ja laenureklaamid on ju üsna vägevad olnud. Peeter Schamardini sõnul ei saa öelda, et laen on paha ja investeerimine hea. Iga asi on millekski hea ja nende sobilikud proportsioonid tuleb igaühel ise leida.

Peeter Schamardin kummutab siin ka mõned müüdid. Üldiselt on levinud suhtumine, et võtan nii palju laenu, kui vähegi saan ja vormistan selle võimalikult lühikese perioodi peale, sest nii maksan ju intressi pangale vähem. Laen võetakse pigem 10 aastaks kui 15 või 20 aastaks. Eelistatakse suuremat laenumakset. Peeter Schamardin soovitab aga testsugust lahendust. Inimene ei peaks võtma endale maksimaalset laenumakset, vaid normaalse suurusega ja pikema ajaperioodi (25 aasta) peale. Selle vahesumma (maksimaalselt võimaliku ja tegeliku vahel) võiks aga igal kuul investeerida. On välja arvutatud, et sellise skeemi kasutamisel on inimene omadega päeva lõpuks rohkem plussis. Ehk siis selle pika perioodi peale on lõpuks laen makstud ning lisaks ka raha teenitud. Kui aga esmalt tahta siiski laen ära maksta ning alles siis hakata investeerimise peale mõtlema, siis lõppkokkuvõttes teenib palju vähem. Seega on investeerimisel võlusõnaks aeg.

Millised trendid valitsevad maailmas – ka on kasulikum osta aktsiaid või võlakirju? "Mitte keegi ei oska tulevikku ette näha. See on ainus kindel asi," kinnitab Peeter Schamardin. Omanikud panevad firmasid püsti selleks, et kasu saada. Alati on seda odavam teha võõrvahenditega, mitte omavahenditega. Ühesõnaga, tuleb võtta võõras raha ja teha sellega äri. Sellest jääb raha üle ning see ongi osa, mis jääb aktsiatesse.  Seega teenivad aktsiad rohkem. Muidugi sõltub aktsiate hind nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Vahet peaks tegema kasvuaktsiate ja väärtusaktsiate vahel. Kasvuaktsiate hinda on prognoositud väga pikalt ettevõtte tulevik. Nende hind tõuseb ainult siis, kui uudisvoog on positiivne. Neutraalsete või negatiivsete uudiste saabumisel kasvuaktsiate hinnad kukuvad päris palju. Väärtusaktsiate turuhind on tagatud sellega, et nende taga on mingi reaalne tehas, mille müügist saab raha. Väärtusaktsiate hinnad on üsna stabiilsed ja väärtusaktsiad ei pane pahaks, kui uudised on neutraalsed. Võlakirjad on aga palju keerulisemad kui aktsiad. Võlakirju on palju eri tüüpe ja erinevate arvutamisbaasidega.

Kui inimene osatab aga investeerimisfondide osakuid, siis ei pea ta ise nendele teooritele ja tehnikatele üldse mõtlema. See kõik tehakse tema eest ära.

Maailmas on välja kujunenud kindel soovitus: noored inimesed, kes säästavad pensioniks, peaksid eelistama ainult aktsiaid. Võlakirjadesse investeerimisel jääb inimesel suur osa rahast lihtsalt saamata. Kindlasti tuleb ette perioode, kus aktsiatega võib kaotada, kuid pikas ajaperspektiivis võidab aktsiatega kindlasti. Pole alust arvata, et see maailm kuidagi teisiti hakkaks toimima kui viimased 200 aastat. Omanik rajab ikka ettevõtteid kasu saamise nimel. Põhiprintsiibid jäävad samaks, muutusi toob muidugi tehnoloogia areng. Seda ei oska keegi ennustada. Ei teadnud ka keegi ette, kui kord trükipressi leiutamisega kirikud oma võimu kaotasid. Revolutsioonilisi muutusi on pakkunud nii taskukalkulaatori leiutamine kui ka Internet. 

Peeter Schamardini sõnul on praegu maailmas võlakirjad küll üsna populaarsed. Põhjus on see, et energiakandjate hinnad on tõusnud ja inflatsioon Euroopas kasvanud. Võlakirjainvestoritel on sellest vaid hea meel, sest nende tulu ju kasvab.

See, et nafta hind tõuseb, ei tähenda, et peaks ainult naftapuurtornidesse investeerima. Peeter Schamardini sõnul on Ida-Euroopas siiski neli väga head sektorit: finants, farmaatsia, telekommunikatsioon ja energiasektor. "Kindlasti peaksid inimesed aru saama, et investeerimisnõustamine pole see, et üks noormees ennustab teile tulevikku ja ütleb, kui palju maksab mingi aktsia kümne aasta pärast. Investeerimisnõustaja asi on selgitada inimesele, milline võiks olla investeerimisportfelli proportsioon. Me ei saa öelda, milline on õige hetk müüa või osta. Kui inimene sellest aru saab, siis ta on juba valmis investor. Tuleb aru saada, et turg kõigub omasoodu, mitte ei liiguta turgu mõni pankur. Kõige hullem on see, kui inimesed ostavad tipus ja müüvad turu langemisel. Siis realiseerivad nad kindlalt oma kahjumi," ütleb Peeter Schamardin.

Kogu moraal on selline, et inimesed võiksid hakata rohkem mõtlema oma tagavaradele, mitte järelmaksukaartidele. Tavaliselt tuleb võlgasid hakata tagasi maksma siis, kui elus on selleks kõige ebasobivam aeg. Ei maksa teha kõike oma naabrimehe järgi.

Avaldatud: Ärielu detsember 2005