Finantsinspektsioon analüüsis turu läbipaistvuse eesmärgil investeerimisriskiga hoiuste ehk investeerimishoiuste turgu, sealhulgas hoiuste tootlust ajavahemikul 1. jaanuar 2009-30. juuni 2011. Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub finantsinstrumentide või muu hoiusega seotud vara väärtuse muutusest.
Eeltoodud perioodil lõppes kokku 62 377 investeerimishoiuse lepingut, mis jagunes 426 erineva hoiuse emissiooni vahel kogumahuga ligikaudu 274 miljonit eurot. Investeerimishoiuse teenust pakkus kuus krediidiasutust.
Investeerimishoiuse turuülene kaalutud keskmine tootlus kujunes vaadeldud ajavahemikul negatiivseks: -0,46%. Kõikidest investeerimishoiusesse paigutatud rahalistest vahenditest teenisid kliendid 16% osas positiivset tootlust, 51% hoiustest olid nulltootlusega ja 33% negatiivse tootlusega.
Finantsinspektsiooni analüüs põhines reaaltootlusel, mis tähendab, et tootluse arvutamisel arvestati ka kõikide teenusega seotud ja kliendi poolt makstud tasudega. Negatiivset reaaltootlust võimaldab investeerimishoiuse turul eelkõige hoiuse liik, mille sõlmimisel maksab klient krediidiasutusele tagastamatu teenustasu, nn hoiuse riskipreemia.
Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et struktureeritud finantsteenuste, sealhulgas ka hoiuse ja investeerimise kombineerimise puhul tuleb enne teenuse ostmist selgitada endale teenuse olulisi komponente ning sellega seotud riske. Kuna hoiuse ja investeerimise kombineerimine võimaldab teenuse pakkumisel lihtsustatud lähenemisi, võib teenuse sisu täpsemalt analüüsimata tekkida ekslik arvamus investeerimishoiusest kui riskivabast investeerimisviisist.
Finantsinspektsioon juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele:
- riskipreemiaga investeerimishoiuse korral maksab klient pangale teenustasuna riskipreemia. Riskipreemiat pank kliendile üldjuhul tagasi ei maksa. Seega riskipreemiaga investeerimishoiusesse investeerimisel võib saada ka kahju. Seda juhul, kui hoiulepingu tähtaja lõppemisel väljamakstava intressi summa ei ületa riskipreemiaks makstud summat.
- investeerimishoiuse intress ei ole üldjuhul garanteeritud. Saadav tulu sõltub konkreetse investeerimishoiuse intressi kujundava vara hindade liikumisest. Kui investeerimishoiuse alusvara väheneb, siis võib pank intressi mitte maksta. See tähendab, et klient tähtajaliselt investeerimishoiuselt tulu ei teeni.
Finantsinspektsioon soovitab enne investeerimishoiusesse raha paigutamist hoolikalt tutvuda konkreetse teenuse tingimuste ning riskidega ja võrrelda seda oma investeerimiseesmärgiga. Vajadusel tuleb küsida tingimuste tähenduse ja sisu kohta täiendavaid selgitusi ja kinnitusi või kasutada selleks sõltumatut nõuandjat.
Vastavalt krediidiasutusele seaduse §-le 891 peab krediidiasutus enne investeerimishoiuse lepingu sõlmimist hindama vastava lepingu sobivust kliendi jaoks ning tegema kindlaks kliendi investeerimiseesmärgid, riskitaluvuse ning eelistused investeeringu soovitava kestuse kohta. Samuti tuleb krediidiasutusel välja selgitada kliendi senised investeerimisalased teadmised ja kogemused ning muu hulgas hinnata, kas klient mõistab investeerimishoiuse lepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, sealhulgas investeerimisriski ja võimaliku alusvara väärtuse või selle muutuse mõju hoiuse intressile.
Samuti on Finantsinspektsioon kehtestanud 6. märtsil 2008 soovitusliku juhendi "Nõuded investeerimisriskiga hoiuse tingimuste kohta avaldatavale lepingueelsele teabele", mille eesmärgiks on suunata pankasid avaldama enne kliendiga lepingu sõlmimist investeerimishoiuse tingimuste kohta asjakohast ja piisavat teavet.
Finantsinspektsiooni tähelepanujuhtimine teenusega seotud asjaoludele, riskidele ja statistikale ei tähenda hinnangut investeerimishoiuse kui teenuse kohta, seda ei saa käsitleda finantsalase nõustamisena, vaid see osundab teenuse olulistele aspektidele, mida tarbijal tuleb enne teenuse ostmist silmas pidada.
