Järgmisel aastal hakkavad pensionid ja riiklikud toetused laekuma pangaarvele. Kojukande võimalus jääb küll alles, kuid alates järgmisest aastast peab inimene selle eest ise maksma. Teatud grupile jääb võimalus saada toetusi posti kaudu kojukandega ning seda riigi kulul.

Pensionide ja toetuste väljamaksmise muudatused on plaanis alates 1.veebruarist 2009. Pensionäre ja toetuste saajaid informeeritakse kirjalikult uutest valikuvõimalustest ning neile saadetakse koju materjalid uue väljamakseviisi valimiseks.

Posti teel on väljamaksete tegemine riigile mitmekümnekordselt kulukam, võrreldes panga teel väljamaksete tegemisega. Näiteks tänavu on posti teel tehtavateks hüvitisteks ette nähtud 39 miljonit krooni ja järgmisel, 2009. aastal kasvavad kogukulud prognoosi kohaselt ca 42,1 miljoni kroonini. 
 
“Muudatuse eesmärk on suurendada pangateenuse kasutamist riiklike pensionide ja hüvitiste kättesaamisel. Pangas ei pea pensionit või toetust ootama kindlal kuupäeval, vaid saab valida endale sobiva aja  raha kättesaamiseks,” ütles perepoliitika ja sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja. “Samuti on inimestel võimalus kasutada mitmeid soodustusi, mida pangad pakuvad. Näiteks kommunaalkulusid saab maksta otsekorraldusega, samas kui postkontorites sularahaga makstes peab juurde maksma teenustasu,” lisas ta.

Pensionide ja toetuste kättesaamiseks on inimestel valikuvõimalused ja igaüks võib valida talle sobivaima variandi. Näiteks kui pensionär või toetuse saaja ei saa panka minna, võib ta taotleda pensionide ja toetuste kojukannet. Sel juhul tuleb toetuse saajal endal tasuda Eesti Postile postiteenuse kulu. Tavaline kojukanne maksab vastavalt Eesti Posti üldisele hinnakirjale summadelt alla 1000 krooni 6% ja summadelt üle 1000 krooni 5%. Tänu Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Posti vahel käivatele läbirääkimistele võib kujuneda Eesti Posti pakutav kojukande tasu järgmisel aastal suurusjärgus kuni 70 krooni.
 
Teatud juhtudel hüvitab riik kojukande. Näiteks töövõimetuspensionäridele, kel on sügav puue ja kel on liikumistakistuse tõttu pangateenuse kättesaamine keeruline. Samuti vanaduspensioniealistele, kelle pensioni suurus ei ületa rahvapensioni määra ning kellel samas on liikumistakistus ja pangateenus on raskesti kättesaadav. Toetuste väljamaksmiseks riigi kulul tuleb esitada pensioniametile taotlus. Taotluses märgitakse ära asjaolud, mis takistavad pangateenuse kasutamist ning asjaolud, mis on seotud liikumistakistusega. Esitatud materjalide põhjal langetab Sotsiaalkindlustusamet otsuse.

Lisaks üldistele pangakontorite ja pangaautomaatide kasutamise  võimalustele, on loodud ka mitmeid täiendavaid variante. Üks sellistest on näiteks SEB Postipanga kasutamine, mille puhul saavad inimesed oma pensionid ja toetused kätte postkontorist. Elektroonilise Postipanga teenust saavad kasutada kõikide pankade kliendid. Postipanga kaarti saab kasutada raha väljavõtmisel ning maksete tegemisel sularaha- ja makseautomaatides. Need tehingud on tasulised. Kaupluses Postipanga kaardiga maksta ei saa.
 
Samuti on olemas Hansapanga pangabuss. Pangabussi teenust saavad kasutada need, kes elavad regioonides, kus pangakontorid ja pangaautomaadid on elukohast küllaltki kaugel. Sügisest 2008 lisandub ka teine pangabuss. Kliente abistavad alati pangatöötajad, kes õpetavad kliente, kuidas kasutada pangakaarti või kuidas teha automaadis makseid. Näiteks on Hansapanga paljudes kontorites tööl saaliassistendid ja klienditeenindajad, kes on ka ise 60-aastased või vanemad. Seega on loodud eelkõige eakatele mõeldes mitmeid võimalusi, mis teeb pankade kasutamise mugavaks ja turvaliseks.

Nendel, kellel ei ole oma pangaarvet või kes ei soovi oma pangaarvet kasutada (näiteks tervislikel põhjustel), on võimalus kasutada volituse alusel teise isiku pangaarvet. See on sobiv variant juhtudel, mil täisealised lapsed või teised usaldusisikud maksavad näiteks pensionäri või liikumisprobleemidega toetuse saaja kommunaalkulusid või ostavad toidu ja ravimid.

Praegu makstakse riiklikke pensione ja riiklikke toetusi igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt inimese soovile riigi kulul panka inimese arvele või posti teel. Täna tehakse panga kaudu 69% ja Eesti Posti teel 31 % väljamaksetest.