Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on Eesti ettevõtjate hinnangud müügihindade edasiste arengute suhtes püsinud viimased pool aastat üsna muutumatuna, kuid juulis ootused mõnevõrra langesid.

Hindade kasvu prognoosinud ettevõtjate osatähtsus langes alla 20 protsendi küsitletutest, ligi 80 protsenti eeldas hindade samaks jäämist lähema kolme kuu jooksul. Hinnatõusu ootuste vähenemist võis täheldada paljudes tööstusharudes, märkis ministeerium.

Importsisendite ning energia maailmaturu hindade tõusuga seondub eelkõige keemia-, kummi- ja plasttoodete ning metallitööstuse hinnatõus. Viimase kuu-kahe jooksul on hinnasurved hakanud siiski taanduma ning sisendihindade stabiliseerumise või odavnemise mõju on hakanud edasi kanduma ka lõpptoodete hindadesse.

Ministeerium märkis oma teates, et juulis jätkus ekspordihindade kasvu kiirenemine. Aastaga tõusid hinnad keskmiselt 11,9 protsenti ja varasema kuuga võrreldes 1,4 protsenti. Kuiselt olid kiirema kasvuga toiduainete ning plast-kummitoodete ekspordihinnad, tulenevalt toormehindade tõusust maailmaturul. Ka impordihinnad näitasid juulis mõningast kuist tõusu, kerkides 0,2 protsenti. Aastane kasvutempo ulatus 10,9 protsendini. Kuuga kasvasid enim masinate ja seadmete impordihinnad, mille taga võib ministeeriumi hinnangul olla kallimate seadmete sisseost.

Kiireim aastakasv ehk 15 protsenti oli juulis endiselt palgi väljaveohindadel, kuid esmakordselt sellel aastal eelmise kuuga võrreldes hinnad enam ei tõusnud, vaid olid isegi väikeses languses. Toiduainete ekspordihindade aastane kasvutempo kiirenes ligi 14 protsendini ja kuises võrdluses tõusid hinnad 2,5 protsenti. Samal tasemel oli ka keemiatoodete väljaveohindade aastakasv, samas esimest korda üle pika aja nende hinnad eelmise kuuga võrreldes ei tõusnud. Aastases võrdluses olid endiselt languses elektroonikatoodete, mööbli ning taime- ja loomakasvatussaaduste ekspordihinnad.

Juulis olid aastatagusest perioodist keemiatoodete impordihinnad 30 protsenti kõrgemad, naftasaaduste sisseveohinnad tõusid 29 protsenti ja tekstiiltoodete hinnad 24 protsenti võrra. Samas kõigi nende kaupade impordihindade aastane kasvutempo aeglustus. Aastaga langesid märgatavalt vaid elektroonikatoodete sisseveohinnad.

Järgneval kuul jätkuvad ministeeriumi teatel ekspordi- ja impordihindades juuliga sarnased trendid. Samas on nafta maailmaturuhind augustis näidanud mõningast langustrendi, mis avaldab viiteajaga mõju ka teistele toormehindadele.

Statistikaamet teatas esmaspäeval, et tööstustoodangu tootjahinnaindeks kasvas juulis võrreldes juuniga 0,2 ja võrreldes eelmise aasta juuliga 5,2 protsenti.Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus toiduainete, soojusenergia ja puittoodete tootmises. 2010. aasta juuliga võrreldes oli suurim hinnatõus toiduainete ja kütteõlide tootmises.

MKM märkis, et toidukaupade tootmises vedas hinnatõusu peamiselt kalatööstus, kus hinnad kerkisid aastaga ligi veerandi võrra ning varasema kuuga võrreldes enam kui kümnendiku. Samas on jätkunud hindade langus seni kasvumootoriks olnud piimatoodete tootmises. Piimatööstuses vähenesid eelmise kuuga võrreldes tootjahinnad 0,7 protsenti, kuid aastatagusest olid veel siiski üheksa protsenti kõrgemad.

Lisaks toiduainete tootmisele on hinnad aastaga kiiresti kasvanud ka keemiatööstuses, kus tõus oli 12 protsenti.