Mitmed uuringud (PISA 2006 ja 2009 jt) näitavad Eesti õpilaste head teadmiste taset, aga samas ka tagasihoidlikku loovust, ettevõtlikkust, probleemilahendamisoskust ja teiste sotsiaalsete kompetentside suurt arenguruumi. Samas just neid oskusi/hoiakuid vajab iga elluastuja tänases maailmas ja nende puudumist heidavad ette ka tööandjad.
Kutseõppurite ettevõtlikkuse toetamist peaksid tugevasti toetama viimaste aastate tõhusad investeeringud koolide õppebaasidesse. Hädavajaliku sotsiaalse kompetentsuse ja õigete töövõtete ning -harjumuste kujunemiseks on tähtis, et kvaliteedinõuded ka praktilise töö käigus valmivale õpiobjektile oleksid "päris", st analoogsed turul kehtivatele.
Müügikõlbulikkuse seadmine praktilise töö eesmärgiks kujundab lisaks teooria kinnistamisele ka õpilase isiklikku vastutust tehtava osas ning annab tööprotsessile suurema väärtuse ja tähenduse.
Suur praktilise töö osakaal õppeprotsessis tähendab seda, et õppeasutuses tekib paratamatult majandustegevus – õppeprotsessis valminud tooted/teenused oleks mõistlik realiseerida turul. Saadud tulu reinvesteeritaks mõistagi taas õppeprotsessi, mida võib muu hulgas käsitleda ka kui kompensatsiooni kvaliteetse õppe tagamiseks ebapiisava riigipoolse rahastamise olukorras.
Paradoks on, et kutseõppeasutustel endil on majandustegevuse mõistes keeruline olla ettevõtlik seaduskuulekalt, sest kutseõppeasutus ei ole juriidiline isik. Kutseõppeasutusel puudub ligipääs majandustegevuse registrile, sest kool pole juriidiline isik ega äriregistris registreeritud ettevõtja, mida eeldaks registreeringu sooritamine.
Samas on enamik õpetatavatest erialadest majandustegevuse registri mõistes erinõuetega tegevusalad, millel tegutsemist reguleeritakse erinevate seadustega ning millega kaasneb registreeringu- (teavitamise) või loakohustus. Juriidilise isiku staatust mitteomaval riigiasutusel ei ole võimalik enda nimel majandustegevusega seotud kohustuslikke toiminguid sooritada. Riigiasutustele (kutseõppeasutus) erisuste sissekirjutamine kõikidesse majandustegevusega seotud õigusaktidesse ei ole senini olnud tulemuslik. Ka ei ole see kaubanduskoja hinnangul otstarbekas.
Ometi on 2011. aasta riigieelarvesse kutsehariduse kogutuludest kavandatud ligi 20% laekuma kutseõppeasutuste majandustegevusest. Seni on omatulu teenimiseks erinevaid lahendusi leidnud 30 riigikoolist 10. Seega laias laastus võib öelda, et arvestatav majandustegevus on täna vaid kolmandikus kutseõppeasutustes. Üheks põhjuseks, miks paljud koolid ei rakenda õppebaase majandustegevuse mõistes, on kooli juriidiline staatus.
Kutseõppeasutusele juriidilise isiku staatuse andmine suurendaks ja muudaks selgemaks kooli enda vastutust nii riigivara valitsemisel kui ka majandustegevuse korraldamisel, looks eeldused ettevõtlikkust soosiva keskkonna loomiseks kooli õppebaasides ning motiveeriks koole otsima ise võimalusi ebapiisava riigieelarvelise baasrahastuse kompenseerimiseks. Eelnevat seisukohta esindades on kaubanduskoda algatanud arutelud mitmete asjassepuutuvate institutsioonidega, et leida olukorrale lahendus.
