Keskmine brutokuupalk oli 2012. aasta III kvartalis 855 eurot ja brutotunnipalk 5,21 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 8,1%.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2011. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,3% ning mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,9%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aasta III kvartalis 1,9%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2011. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (14,4%) ning brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,9%). Tõusu põhjuseks oli madal palgatase eelmisel aastal.
Keskmine brutokuupalk langes 2011. aasta III kvartaliga võrreldes ainult veonduses ja laonduses (0,9%). Keskmine brutotunnipalk tõusis kõigil tegevusaladel – kõige vähem haldus- ja abitegevustes (2,5%).
Keskmine brutopalk oli juulis 861 eurot, augustis 842 eurot ja septembris 864 eurot.
Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajaid 3,8% rohkem kui 2011. aasta samal ajal.
2012. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1158 eurot ja tunnis 8,22 eurot. Võrreldes 2011. aasta III kvartaliga tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,7% ja tunnis 7,5%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis kõige enam muudes teenindavates tegevustes (14,3%) ning tunnis info ja side tegevusalal (16,4%).
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 2011. aasta III kvartaliga võrreldes ainult veonduse ja laonduse tegevusalal (1,0%) ning keskmine tööjõukulu tunnis tõusis kõige vähem samal tegevusalal (0,9%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.
Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2008 – III kvartal 2012 (eurot)
| Aasta | I kvartal | II kvartal | III kvartal | IV kvartal | |
| 2008 | 825 | 788 | 850 | 800 | 839 |
| 2009 | 784 | 776 | 813 | 752 | 783 |
| 2010 | 792 | 758 | 822 | 759 | 814 |
| 2011 | 839 | 792 | 857 | 809 | 865 |
| 2012 | 847 | 900 | 855 |
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, III kvartal 2012
Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, III kvartal 2012
