Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtete juhtide seas läbi viidud KPMG rahvusvahelisest uuringust selgub, et paljudes selle piirkonna firmades kasvas aastatel 2009–2010 tuvastatud pettusejuhtumite arv, kuigi pettuste arv iseenesest ei muutunud.
Uuringu tulemuste põhjal kasvasid enim pettusejuhtumid müügi- ja ostuvaldkonnas, vastavalt 64 ja 41 protsenti. Pettuse tüüpide lõikes kasvasid enim ehk 45 protsenti huvide konflikti või infolekkega seotud juhtumid.
Uuringus osalenud Baltikumi ettevõtetest täheldas 35 protsenti, et majanduskriisi ajal on pettuste toimepanek suurenenud ning avastatud pettustest 83 protsendi puhul oli tegu huvide konflikti või äripartneritega sõlmitud salakokkulepetega.
"Uuringu tulemustele tuginedes peab paika laialtlevinud arusaam, et pettus kerkib pinnale pigem majanduse languse kui kasvu perioodil. Kriisi puhkemisel keskendusid ettevõtted ilmselt tavapärasest enam pettustega seotud riskide juhtimisele, kuna ressursside kahanedes kasvab vajadus tõhustada kontrolli kulude üle," kommenteeris KPMG Baltics OÜ partner Taivo Epner.
Kuigi enamasti täheldati avastatud pettusejuhtumite kasvu majanduskeskkonnas tavapäraste pettuseliikide osas, on uuringufirma hinnangul märkimisväärne, et umbes 45 protsenti vastanuist nimetas vaadeldaval perioodil sagenenud pettusena ka salastatud teabe vargust või leket.
Majanduskriisi mõjul investeeris 48 protsenti ettevõtetest pettustega seotud riskide juhtimise hõlbustamiseks mõeldud sisekontrollisüsteemide tõhustamisse ning kahe järgmise aasta jooksul kavatseb süsteeme veelgi täiustada 43 protsenti vastanuist.
Pea pooled vastanuist märkisid, et nende ettevõte on majanduskriisi mõjul investeerinud pettustega seotud riskide juhtimise hõlbustamiseks mõeldud sisekontrollisüsteemide tõhustamisse ja 43 protsenti arvas, et järgmise kahe aasta jooksul jätkab nende ettevõte süsteemide täiustamist.
