Eesti majanduskasv kiirenes 2004. aastal 6,2 protsendini. Rahandusministeerium prognoosib 2005. aastaks 5,9-protsendilist majanduskasvu. Majanduskasvu kiirenemine eelmisel aastal tulenes nii ekspordi kui ka sisenõudluse kasvu kiirenemisest. Euroopa Liidu majandus kasvas eelmisel aastal 2,3 protsenti, sealhulgas Läti ja Leedu vastavalt 8,5 ja 6,7 protsenti.
2004. aasta algul suurenenud kaupade ja teenuste eksport ja jätkuv eratarbimise kiire kasv põhjustasid esimeses kvartalis majanduskasvu kiirenemise. Teises kvartalis aga majanduse kasvutempo aeglustus ekspordi kasvukiiruse vähenemise tõttu, tõusu toetas investeeringute ja eratarbimise kiirenenud kasv. Kolmandas kvartalis majanduskasv taas kiirenes, seda tänu ekspordi kiiremale kasvule impordiga võrreldes. Neljandas kvartalis majanduse kasvutempo mõnevõrra aeglustus, mis oli tingitud kaupade ja teenuste bilansi negatiivse saldo suurenemisest. Netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu vähenes eelmisel aastal märgatavalt seoses ekspordi kiirema kasvuga võrreldes impordiga. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv kiirenes 2004. aastal reaalhindades 16,3 protsendini tänu välisnõudluse kasvule ja Eesti kaupade konkurentsivõime kasvule. Kaupade ja teenuste import suurenes 13,8 protsenti. Kaubagruppidest kasvasid kiiremini vahetarbimiskaupade ja kapitalikaupade import.
Majanduskasv tugines sisenõudlusele, mille 6,6-protsendiline kasvutempo ületas majanduse keskmist kasvu. Suurima panuse kasvu andis eratarbimine, mille kasv kiirenes 6,1 protsendini. Eratarbimiskulutuste kiiret kasvu toetasid endiselt madalal püsivad intressimäärad, soodsad laenutingimused ja hõive kasv, mistõttu oli tarbimiskulutuste kasv kiire hoolimata netopalga reaalkasvu aeglustumisest. Intressimarginaalide alanemine ning mõõdukas välisinvesteeringute sissevool toetasid investeerimisaktiivsuse püsimist. Investeeringute kasv kiirenes 6,9 protsendini. Kõige kiiremini kasvasid kodumajapidamiste kapitalimahutused, mida toetas uute eluasemelaenude rekordiline väljastamine 2004. aastal. Samuti panustas investeeringute kasvu firmade põhivara soetamine, majandussektoritest panustasid kasvu kõige rohkem töötleva tööstuse, kinnisvara- ja veondusettevõtete hoonete ja rajatiste ehitamine ning transpordivahendite soetamine.
Majanduskasvu vedasid peamiselt töötlev tööstus ning siseturule orienteeritud tegevusalad nagu kinnisvara ja muu äriteenindus, sisekaubandus ja ehitus, mille kasv kiirenes 2003. aastaga võrreldes. Need neli tegevusala andsid 64 protsenti kogu lisandväärtuse aastasest juurdekasvust 2000. aasta püsivhindades. Suurima panuse majanduskasvu andis töötlev tööstus, mille kasvu kiirenemine 10,2 protsendini tulenes nii suurenenud sisenõudlusest kui ekspordi kasvust. Töötleva tööstuse kasvu toetasid eelkõige ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmine, keemiatööstus, masinate ja seadmete, elektrimasinate ja aparaatide tööstus ning elektroonika, mille lisandväärtuse kasv tulenes nii käibe kasvust kui tegevuse efektiivsuse paranemisest. Kinnisvara ja muu äritegevuse kiire kasvu taga on ennekõike kinnisvaraga tegelevate ettevõtete käibe ja kasumlikkuse tõus. Hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse kasv tulenes toidukaupade jaemüügist ketikaubanduses, kütuse, metalli, ehitusmaterjalide hulgimüügist ning mootorsõidukite müügist. Ehituse lisandväärtuse kiire kasvu taga on ehitusturu kasv ning ettevõtete kasumimarginaalide tõus. Olulise panuse majanduskasvu andis ka veondus, laondus ja side, mille kasv 2004. aastal aeglustus 8,2 protsendini, mille põhjustas transpordi- ja telekommunikatsiooni ettevõtete kulude kiire kasv ja kasumlikkuse langus.
Rahandusministeerium prognoosib selleks aastaks 5,9-protsendilist majanduskasvu. 2005. aastal ootame sisenõudluse kasvu aeglustumist investeeringute kasvutempo aeglustumise ja varude vähenemise tõttu, mis on tingitud eelmise aasta kõrgest baasist. Eratarbimise kasv jätkab tõusutrendil, kuid selle kasvutempo peaks olema majanduse keskmisest aeglasem. Ekspordi kasv peaks sel aastal samuti aeglustuma välisnõudluse kasvu vähenemise tõttu. 2005. aastaks prognoosib Euroopa Keskpank Euroopa Liidu majanduskasvu aeglustumist 2,3 protsendilt 1,2…2,0 protsendile tänu eksporti pärssivale tugevale eurole, kõrgetele naftahindadele, suurele tööpuudusele eurotsoonis ja majandusaktiivsuse aeglustumisele maailmas.
Lisainformatsioon:
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütikud: Irina Bõtškova tel. 611 3432, Liis Elmik tel. 611 3043, Erki Lõhmuste tel. 611 3493
