Müügipakkumist ei tohi saata inimese e-posti aadressile ega firma faksile ilma saaja eelneva nõusolekuta.
Millal tuleb luba küsida, sõltub müügikirja levitamise kanalist. Luba tuleb kasutada isikliku e-posti, faksi ja telefoni automaatvastaja kasutamisel, selgitas Raidla ja Partnerid advokaadibüroo vandeadvokaat Ants Nõmper Äripäeva seminaril “Mõjusa müügipakkumise mudel”.
Kui keeldu pole, võib müügipakkumisi saata SMSina või tavapostile.
Kliendi e-posti aadressile tohib müügipakkumist saata ainult siis, kui on täidetud kolm tingimust: saatjal on saaja nõusolek, saajale antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas ta edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda saab, ja tal on võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust realiseerida, rääkis Nõmper.
Telefonikataloogi ei ole lubatud kliendikontaktide saamiseks kasutada, need pole sel eesmärgil välja antud. Saaja nõusoleku seisukohalt ei ole õige koguda klientide e-postiaadresse sõbrakampaaniate kaudu, kuna neid aadresse ei edastata kommertsteadete saamise eesmärgil.
Müügipakkumisi võib saata juriidilise isiku e-postile info@firma, kontakt@firma jne. Kui juriidilise isiku meiliaadressi ees on füüsilise isiku nimi eesnimi.perenimi@juriidiliseisikunimi, loetakse seda füüsilise isiku meiliaadressiks ja selle omanikule ilma tema nõusolekuta kommertsteadaandeid saata ei tohi.
Eesti Posti tüüptingimused näevad ette, et Eesti Postil on õigus mitte postitada aadressita reklaamsaadetisi postkasti, millele on kleebitud adresseerimata trükiseid keelav teade.
KommertsteadaanneIgat liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet.
Müügikiri on kommertsteadaanne.
Müügikirja saatmise piirangud
Allikas: Ants Nõmper
