Viljandimaa naised on pettunud euroliidu toetatavas tööhõiveprojektis, sest sel kuul lõppema pidanud koolitusprogramm on seiskunud, samuti pole osalejad lubatud hüvitist saanud.
Jaanuarikuus “Sakalas” avaldatud kuulutuses kutsus mittetulundusühing Käsitöökelder töötuid naisi osalema projektis, mis aitab neid tagasi tööturule ning toetab ettevõtlusega alustamisel.
Osalejatele lubati maksta stipendiumi ning hüvitada lapsehoiu- ja sõidukulud. Augustis lõppema pidanud projekt pole seni teoreetilisest ettevõtluskoolitusest kaugemale jõudnud ning ligi viiskümmend viljandimaalast ootab seniajani toetusraha.
Koolitusprojekt lihtsalt vaibus
Projektis osalenud Kati Mändul kõneles, et projekt algas veebruaris hästi, kuid juba paari kuu pärast vaibus tegevus täiesti.
“Mind huvitas selle asja juures just eeskätt käsitöökoolitus, aga selleni me paraku üldse ei jõudnud,” kõneles Mändul. “Viimati saime projektijuht Anu Metsariga kokku mais Türi lillelaadal, aga siis oli koolitustes juba kuuajane vahe olnud. Ta lubas tookord, et hiljemalt juunis hakkab asi uuesti pihta, aga ikka veel pole midagi kuulda.”
Mänduli teada pole lubatud kompensatsiooni ja stipendiumi lapsehoiu- ja sõidukulude katteks makstud ühelegi koolitustes osalenule.
“Paljud naised palkasid lapsehoidja, kellega tuli sõlmida ametlik leping. Minu last hoidis vanem tütar ning ka sõidukulud ei ole mulle sedavõrd olulised kui fakt, et asi pooleli jäi. Isegi kui projekt peaks jätkuma, ei saa ma enam osaleda, sest mul on nüüd töökoht,” rääkis Sürgaverest Viljandis koolitustel käinud naine.
Kõos elav Annely Haidak ütles, et loodab sõidukulude katteks tagasi saada vähemalt 500 krooni. “Ma arvan, et algul hakati lihtsalt liiga suure hooga pihta, näiteks sõime lõunat Grand Hotelis,” ütles ta. “Ühtäkki sai kõik otsa. Loomulikult olen ma asjade sellises käigus pettunud.”
Merike Kabanen Olustverest rääkis, et pidi koolitustel osalemiseks palkama lapsehoidja, kellele maksis kuni üheteisttunniste tööpäevade eest 14 krooni tunnis. “Rahast olulisemgi on mulle see, et koolitus ikka edasi läheks, sest minul ei olnud küll plaanis selles kaks aastat osaleda,” lausus ta.
Projektijuht süüdistab eurobürokraatiat
Projektijuht Anu Metsar ütles, et tekkinud probleemide peapõhjus on eurobürokraatia.
“Meile makstakse raha välja reaalsete kuludokumentide alusel, kuid Tööjõuturuamet menetleb ühe kuu kohta esitatud dokumente kaks kuud. Samuti nõutakse väga täpset aruandlust, näiteks küsiti, kuidas ma pean arvestust WC-paberi kulude kohta,” kõneles Metsar.
Seni on Käsitöökelder riigi ja eurofondi lubatud kahest miljonist kätte saanud pisut rohkem kui 150 000 krooni.
Metsar rääkis, et ta ei ole võlgu mitte ainult projektis osalenutele, vaid ka toitlustajatele ja transpordifirmadele. Nii ei saa koolitusprogrammi jätkata enne, kui raha on laekunud. Projektijuht avaldas lootust, et see juhtub septembris.
“Mittetulundusühing oli sunnitud võtma pangast 100 000 krooni laenu, et midagigi ära maksta. See tähendab meile majanduslikku kahju, sest laenuintresse eurorahast tasuda ei saa. Olen rääkinud ka teiste projektidega seotud inimestega ning nendel mittetulundusühingutel on täpselt samasugused probleemid,” kõneles Anu Metsar.
Projektijuhi arvates pole see, et koolitused katkesid just suvel, töötutele naistele kõige halvem variant, sest paljud neist saavad näiteks marju korjamas käia.
Ta lisas, et on kujunenud situatsiooni pärast stressis.
“Olen enesele mitu korda ette heitnud, et selle asjaga üldse tegelema hakkasin. Enam ei ole aga kuhugi taganeda, sest kui asi pooleli jääb, peab Eesti need summad Euroopa Liidule tagasi maksma,” selgitas ta. “Tunnen ennast süüdlasena, sest tean omast kogemusest, mida tähendab töö otsimine pärast lapsega kodusolemist. Järgmised taotlused esitan kolme kuu kohta ja ma väga loodan, et asi paraneb.”
Kõik alles õpivad
Tööturuameti Euroopa Sotsiaalfondi osakonna juhataja kohusetäitja Katri Targama ütles, et sellise olukorra tekkimist oleks saanud vältida, kui maksetaotlused oleksid olnud vormistatud korrektselt, neid oleks esitatud kiiremini ning kasutatud võimalust küsida ettemaksu.
Targama ei tahtnud siiski Käsitöökeldrit süüdistada, sest europrojektide elluviimise kogemust pole Eestis kellelgi.
“Mina oleksin taotluste esitamisel küllap teistmoodi talitanud. Siiski ei saa öelda, et selle projekti juures oleks rakendaja töö olnud märkimisväärselt vilets. Pioneerid, kes esimesena läbi džungli lähevad, saavad alati ussi käest nõelata,” lausus ta.
Targama avaldas lootust, et edaspidi jõuavad toetussummad inimesteni oluliselt kiiremini. “Viimase maksetaotluse puhul on lõpuks kasutatud võimalust küsida ettemaksu. Kui see veel üldse kedagi lohutab, siis ma usun, et probleemid saavad lähema kuu aja jooksul lahenduse.”
RAHA
Projekti finantseerijad:
– Euroopa Sotsiaalfondi toetus 1 590 898 krooni
– Eesti riigi omafinantseering 415 816 krooni
– Kogumaksumus 2 006 714 krooni
