Tuleval esmaspäeval avaldab statistikaamet teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) languse, eksperdid ennustavad Eestile kõva hoopi, kuid mitte nii hullu kui mujal Euroopas, kirjutab Postimees.
LHV Panga majandusanalüütik Kristo Aab prognoosis teiseks kvartaliks 8,5-protsendilist langust. Aab tugines hinnangu andmisel eratarbimise ja ekspordi statistikale. Teda üllatas, et inimesed jätkasid pandeemia tippajal peaaegu samas mahus poodlemist kui varem. “Näiteks jaekaubanduses kahanes müük vaid paar protsenti,” ütles analüütik lehele.
Suurem kukkumine oli toitlustuses ja muude vaba aja teenuste tarbimises, mis olid nakkusohu tõttu pikemat aega suuresti häiritud. Kuna restoranide, hotellide ja vaba aja teenuste tarbimine moodustab eratarbimise kulutustest ligikaudu 15 protsenti, annavad sealsed raskused kindlasti end tunda ka lõplikus SKT näitajas.
Aabi sõnul polnud ettevõtete ekspordilangus nii ränk, kui esiti kardeti. “Eesti tööstus pidas esimesele šokile hästi vastu ning kindlasti aitas kaasa, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite juures jäi viiruse levik Euroopa kontekstis siiski tagasihoidlikuks,” sõnas ta.
LHV majandusanalüütik eeldab, et kuna kaupade ja teenuste import kukkus teises kvartalis rohkem kui eksport, võis kaubavahetuse kogumõju olla SKT-le koguni positiivne.
SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor prognoosis 9-protsendilist langust. “Loomulikult on selge, et midagi head ei ole oodata,” tunnistas analüütik.
Ainus lohutus on Nestori sõnul see, et Eesti langus jääb alla euroala keskmise. Lootust annavad selleks nii Eesti enda majandusnäitajad kui ka lähinaabrite ja ekspordipartnerite juba avaldatud SKT arvud: Soomes piirdus teise kvartali majanduslangus 5,1 protsendiga, Lätis aga 9,6 protsendiga.
Nestor tõi Eesti tugevustena välja, et eratarbimine oli kogu aeg üleval. Kukkumine jaekaubanduses piirdus üksnes aprilliga, hiljem kasv taastus. “Samuti pole tööstustoodangu langus teises kvartalis kõige hullemate killast,” ütles ta.
Nii Luminor kui ka Swedbank pakuvad teiseks kvartaliks 10-protsendilist majanduslangust. Swedbanki Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina nimetas suurimateks murekohtadeks tööstussektori ja ekspordi langust. “Tööstussektori tootmismaht vähenes teises kvartalis 14 protsenti, mis oli näiteks Läti, Leedu ja Soome võrdluses kõige tugevam,” tõi ta välja ohukoha.
Suure löögi andis ka välisturistide vähenemine. Teises kvartalis käis neid Eestis 79 protsenti vähem kui aasta varem. Sellel on Mertsina sõnul väga tugev mõju eratarbimisele. Näiteks eelmisel aastal moodustasid välismaalaste ostud kogutarbimisest 12 protsenti.
Teist nii viletsat kvartalit Mertsina arvates tänavu ei tule. “Paljud majandusnäitajad ja kindlustunne paranevad,” märkis ta.
“Taastumist võivad pidurdada koroonaviiruse leviku laienemine ja meie kaubanduspartnerite nõudluse oodatust aeglasem paranemine,” ütles Swedbank Eesti peaökonomist.
Luminori peaökonomist Tõnu Palm usub, et Eesti teise kvartali langus jääb euroala keskmisest väiksemaks ning on võrreldav Saksamaaga. Lisaks eespool kõnelejate põhjendustele tõi ta eraldi välja, et Eesti sai viiruse ohjeldamisega hästi hakkama.
Eesti langust aitavad väiksemana hoida ka majanduse hea tasakaal ja väike riigivõlg. “Eelnevate aastate kiire kasv ei ole toimunud välisvõla arvelt,” tunnustas ta.
Palmi sõnul aitab kiirele taastumisele kaasa massiivne rahatrükk, mis hakkab peagi reaalmajandusse jõudma. Selle raha eest hakatakse muuhulgas ehitama teid, maju ja tehaseid.
Luminori peaökonomist näeb lahenduse ühe osana ka panku, kes tahavad hakata laenuportfelli kasvatama. “Majanduse seis kolmandas kvartalis on juba oluliselt parem,” uskus ta.
Eesti on üks viimaseid riike Euroopas, kes avaldab teise kvartali SKT andmed.
Eurotsooni majandus ilma Eestit sisse arvestamata langes aprillist juunini 15 protsenti ja Euroopa Liidu oma 14,4 protsenti. See on suurim kukkumine alates 1995. aastast, mil hakati andmeid koguma.
Suurimat langust nägi Hispaania majandus, mis kukkus teises kvartalis 22,1 protsenti. Järgnesid Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal, kus oli langus vastavalt 19 protsenti, 17,3 protsenti ja 16,5 protsenti.
Esimeses kvartalis kahanes Eesti majandus 0,7 protsenti. Koroonaviiruse mõjud seal veel oluliselt ei kajastunud.
