Järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia kohaselt kasvavad riigi tulud 2017. aastaks võrreldes 2013. aastaga ligi 1,4 miljardi euro võrra ehk 18,1 protsenti.
Maksutulude osakaal tuludes suureneb seoses paraneva majanduskeskkonnaga ning mittemaksuliste tulude osakaal väheneb seoses välisvahendite ning heitmekvootide müügitulu mahu vähenemisega, seisab strateegias.
Alates 2017. aastast peaks välisvahendite maht hakkama taas kasvama.
Maksutulud kasvavad eelarvestrateegia perioodil keskmiselt 5,6 protsenti aastas. Maksutulu mahtu mõjutab enim sotsiaalmaks tänu keskmise palga positiivsele arengule.
Riigi kulud kasvavad 2017. aastaks võrreldes 2013. aastaga ligi 1,07 miljardit eurot ehk 13, 9 protsenti.
Nelja aasta ehk 2014-2017 kulude kogumaht kokku on prognoositult 33 miljardit eurot. Suurima osakaaluga kulud on seotud tööturu ja sotsiaalse turvalisuse, rahvatervise ning hariduse edendamisega.
Enam suunatakse vahendeid pensionidesse, kuhu läheb 6,5 miljardit eurot. Sellele järgnevad ravikindlustus 3,9 miljardi euroga ning riigipoolsed kanded kogumispensioni fondi, mis moodustavad 1,1 miljardit eurot.
Kohalike omavalitsuste haridustoetused moodustavad 827 miljonit eurot.
Nelja järgmise aasta kõige suuremad kulude kasvud on pensionid, kus kasv on 329 miljonit euro. Ravikindlustuses on kasv 224 miljonit eurot ja kanded kohustuslikku pensionifondi kasvavad 128 miljonit eurot. Kaitsekulude kasv on ligi 107 miljonit eurot.
Välistoetuste osakaal riigieelarve kogukulude finantseerimisel väheneb 2012. aasta 13,4 protsendilt 2015. aastal 7,9 protsendile.
Alates 2015. aastast peaks strateegia kohaselt välistoetuste osakaal kogukuludest taas suurenema ja riigitulude osakaal sellevõrra taas vähenema.
Ühtlasi nähtub strateegiast, et investeeringute osakaal kogukuludest väheneb seoses EL-i uue eelarveperioodi käivitamisega.
Perioodil 2008-2012 moodustasid valitsussektori investeeringud 11-14 protsenti riigi kogukuludest. Seoses välistoetuste programmiperioodi vahetumisega langeb investeeringute osakaal alates 2014. aastast seitsme protsendini kogukuludest.
Uue EL-i 2014-2020 struktuurivahendite perioodi toetustest suunatakse aastatel 2014-2017 investeeringutesse hinnanguliselt 582 miljonit eurot ehk 18 protsenti kogu perioodi vahenditest. Alates 2018. aastast kasutamine suureneb.
Riigieelarve kulude osakaal Eesti majanduse kogumahust strateegia järgi väheneb. 2012. aastal moodustasid riigi tegelikud kulutused 44 protsenti sisemajanduse kogu produktist ja 2017. aastaks langeb sama näitaja prognooside järgi juba 37 protsendini.
Sellega järgib riik põhimõtet, et riigi panus kogumajandusse peaks suurenema langusperioodidel ja kahanema headel aegadel, seisab strateegia.
Prognooside järgi eelarve paindlikkus väheneb. Kui 2012. ja 2013. aastal moodustavad mittefikseeritud kulud eelarvest veidi üle neljandiku, siis 2017. aastaks kukub niinimetatud vabade vahendite osa juba alla neljandiku.
