Soomes ilmuv ajakiri “Tapaturmavakutuus” avaldas selle aasta  esimeses numbris pikema intervjuu riigi õnnetuskindlustusfirmade liidu tööohutusjuhi Hannu  Tarviaisega.

Sellest selgub, et Soomes kindlustatud välismaalastest töötajatega juhtunud tööõnnetuste arv kasvas aastatel 1996-2004 koguni neli korda.
2005. aastal juhtus tööõnnetusi välimaalastest töötajatega isegi kolm korda rohkem kui 2004. aastal.
2005. aastal maksti  muulastest töötajaile kindlustushüvitist  355 tööõnnetusjuhtumi puhul, neist 29 olid tööteeõnnetused.

Tööõnnetustest 60% põhjustas kuni neli päeva töölt puudumist.
Kõige rohkem juhtus tööõnnetusi 2005. aastal eestimaalastega (111), järgnesid venelased (54) ja leedulased (22).
Üldse said välismaalastest tööõnnetuse tõttu kannatada 82 riigi esindajad

Kõige enam juhtus välismaalastega tööõnnetusi hulgi- ja jaekaubanduses (68), kinnisvara- ja rendifirmades (63), ehituses (51) ja tööstuses (49).
Avalikus sektoris moodustasid välistöötajatega õnnetused vaid kümnendiku tegevusala üldarvust.

Välismaalastega juhtunud tööõnnetused on tagajärgede ja haiguspäevade hulga poolest kergemad kui soomlastel.
Hannu Tarvianen hoiatab, et muulastega juhtunud tööõnnetusi on suhteliselt vähe ja seepärast ei saa teha ilmselgeid üldistavaid järeldusi. Ka ei teata täpselt välismaiste töötajate hulk ja nende töömahtu, et saaks välja tuua tööõnnetuste suhtarvu miljoni töötunni kohta (nagu Soomes arvestust peetakse).
Ka viitab ta mingile võimalusele, et muulastest töötajad ei teavita nendega juhtunud tööõnnetusest kindlustusfirmat just eriti meelsasti.
Mingi selgitus olukorrale võib tuleneda ka sellest, et muulased töötavad vähem riskantsetel tegevusaladel kui soomlased, keda usaldatakse tööohutust silmas pidades rohkem.

Miks muulastega tööõnnetuste arv kasvas just 2005. aastal, ei saa seletada vaid väljast tulnud töötajate määra suurenemisega,  sest välistöötajate arv on kasvanud tasapisi igal aastal.
Muulastega juhtunud tööõnnetuste arv hakkas suurenema kõigepealt 1996. aastast ja seejärel juba 2001. aastal.