Veebruaris kujunes aastaseks inflatsiooniks 4,5 protsenti, mida mõjutas sarnaselt eelmistele kuudele enim toidukaupade, transpordi- ja eluasemeteenuste kallinemine. Eesti inflatsioon ületas eurotsooni inflatsiooni 2,5 protsendipunkti võrra, kuid jäi siiski väiksemaks kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis oodatud.
 
Toidu- ja mittealkohoolsete jookide 6,4-protsendiline kallinemine, võrreldes eelmise aasta veebruariga, oli peamiselt tingitud suhkru, piimatoodete ja värske köögivilja kõrgemast hinnatasemest. Transporditeenused kallinesid möödunud aasta sama kuuga võrreldes 9,7 protsenti, mis oli lisaks mootorikütuste aktsiisitõusule tingitud nafta maailmaturuhindade kasvust. Aastases arvestuses jätkus sideteenuste odavnemine, mida toetas alates 1. jaanuarist jõustunud numbriliikuvus ning uute teenusepakkujate turuletulek. Konkurentsi tihenemise tõttu on oodata mobiilsideteenuste odavnemise jätkumist.
 
Kuises arvestuses kallinesid kaubad ja teenused 0,6 protsendi võrra. Peamist mõju avaldas kuisele inflatsioonile transporditeenuste kallinemine 1,7 protsendi võrra seoses nafta maailmaturu hindade kasvuga veebruaris ning sideteenuste kallinemine 3,3 protsendi võrra telefoniteenuste sooduspakkumiste lõppemise tõttu.
 
Sarnased arengud toimusid ka eurotsoonis, mis kiirendasid aastast inflatsioon veebruaris, esialgsel hinnangul 2,0 protsendini jaanuari 1,9 protsendilt. Mõningane kiirenemine oli peamiselt tingitud nafta maailmaturuhindade kallinemisest veebruaris. Käesoleval aastal oodatakse eurotsooni hinnakasvu alanemise trendi jätkumist.
 
Eesti tarbijahindade kasv peaks lähikuudel kiirenema, mis on peamiselt tingitud mootorikütuste kallinemise jätkumisest seoses naftahindade arengutega maailmaturul ning 1. märtsil tõusnud elektrihindadest.
 
Lisainformatsioon: Erki Lõhmuste
Majandusanalüüsi osakond, Analüütik
611 3493,  erki.lohmuste@fin.ee