Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigieelarvesse 46,4 miljardit krooni ehk 54,6 protsenti kehtivas eelarves planeeritust. Kulusid tehti seitsme kuuga eelarvest 50,5 miljardi krooni ulatuses, mis on 55,2 protsenti planeeritust. 2009. aasta riigieelarve on planeeritud defitsiidis, mistõttu jooksvad kulud ületavad aasta jooksul laekuvaid tulusid. Juulikuu laekumistes ja väljamaksetes on juba tuntavalt märgata lisaeelarvete mõjusid.

Suurimad eelarvega seotud riskid on jätkuvalt maksutulude oodatud mahus mittelaekumine, valitsussektori eelarvepositsiooni mõjutavate kohalike omavalitsuste, valitsussektori sihtasutuste ja avalik-õiguslike institutsioonide tegevus ning negatiivsed arengud tööturul.
 
TULUSID laekus seitsme kuuga eelarvesse 46,4 miljardit ehk 54,6 protsenti eelarves kavandatust. Juulis laekus sellest 7 miljardit krooni. Laekunud tuludest moodustasid maksutulud 6,2 miljardit ning mittemaksulised tulud ligi 900 miljonit krooni. Võrreldes möödunud aasta juulikuu seisuga on sel aastal riigieelarvesse laekunud tulusid 7,6 protsenti vähem.
 
Maksutulusid on seitsme kuuga laekunud eelarvesse 35,7 miljardit krooni ehk 56,3 protsenti eelarves kavandatust. Juulikuu maksulaekumised on eelarves planeeritust veidi paremad, kuid tegemist on siiski ühekordsete mõjuritega. Oodatust paremini laekus juriidilise isiku tulumaksu ning maksumäära tõusu eel soetati rohkem varusid. Majanduskeskkonna ja tööturu arenguid arvestades on aasta perspektiivis oodata jätkuvalt maksulaekumiste vähenemist.
 
Mittemaksulisi tulusid on juuli lõpuks laekunud 10,7 miljardit krooni, mis on 49,3 protsenti riigieelarves kavandatust. Juulis laekus sellest ligi 900 miljonit krooni. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 1,1 miljardi krooni võrra. Mittemaksuliste tulude laekumise osas on kõige suurema riskiga varade müügi, riigilõivude ning trahvide laekumine eelarves kavandatud mahus.
 
Suurima osa mittemaksuliste tulude seitsme kuu laekumisest moodustavad toetused 7 miljardi krooniga, mis on 49,2 protsenti aastaks eelarvesse planeeritust. Välistoetused moodustavad sellest 5,8 miljardit krooni, millest suurima osakaaluga laekus elukeskkonna ja majanduskeskkonna arendamiseks ettenähtud struktuurifondide ja põllumajandustoetuste arvelt.
 
Kaupade ja teenuste müügist on laekunud juuli lõpuks 953 miljonit krooni, mis on 54,5 protsenti eelarves planeeritust. Laekumistest suurima osa, 451,5 miljonit krooni moodustavad riigilõivud. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist on laekunud 334,9 miljonit krooni ning varadelt 1,4 miljardit krooni. Muid tulusid on juuli lõpuks laekunud 900,2 miljonit krooni, mis on 98,3 protsenti eelarves planeeritust. Enim laekus muude tulude arvelt saastetasusid 503 miljoni krooni ulatuses ning trahve 162 miljonit krooni.
 
KULUSID tehti seitsme kuuga kokku 50,5 miljardit krooni, ehk kehtivas eelarves planeeritust 55,2 protsendi ulatuses. Juulis tehti riigieelarvest kulusid 7,4 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustasid sotsiaalkulud. Võrreldes eelmise aasta juuli lõpu seisuga tehti eelarvest kulusid 795 miljoni krooni ulatuses rohkem, kuid suurem kulu tuleneb hüppeliselt kasvanud välisvahendite väljamaksete kasvust. Ilma välisvahenditeta on selle aasta seitsme kuu kulud olnud möödunud aasta omadest 1,7 miljardi krooni võrra väiksemad. Vahendite kasutamine on plaanipärane, kuid endiselt on suuremad riskid seotud välistoetuste tulemusliku kasutamise ja toetusteks vajaminevate vahendite kasvuga.
 
Eraldisi on riigieelarvest makstud juuli lõpuks 38,9 miljardi krooni ulatuses, mis on  56,2 protsenti terveks aastaks planeeritud eraldiste väljamaksetest. Esmakordselt jäi eraldiste maksmise summa alla eelmise aasta sama kuu näitajale, vähenemine on tingitud peamiselt kogumispensioni II samba maksete lõpetamisest. Eraldiste alla käivad peamiselt sotsiaalkulud, millest võrreldes eelneva aastaga enim on kasvanud väljamaksed pensionideks ja vanemahüvitiseks. Juulis maksti eraldisi välja 5,2 miljardi krooni ulatuses.
 
Tegevuskulusid on riigiasutused juuli lõpu seisuga välja maksnud 9,3 miljardi krooni ulatuses, mis on 57,9 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 615 miljoni krooni võrra. Juulis maksti tegevuskulusid välja 1,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 174 miljoni krooni võrra vähem kui möödunud aasta juulis. Märkimisväärne tegevuskulude kärbe on mõjutanud väljamakseid, mis jäävad juba praegu tuntavalt alla eelmise aasta tasemele. Ootame selle trendi süvenemist ehk väljamaksete kahanemist lähikuudel veelgi.
 
Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on seitsme kuuga kasutatud 3,4 miljardit krooni ehk 40,4 protsenti eelarves planeeritud vahenditest. Juulis maksti välja investeeringuid ning investeeringutoetuseid 843,5 miljoni krooni ulatuses. Suurimateks investeeringuteks olid juulis Rail Baltica Tallinn-Tartu lõik 40,6 miljoni krooniga ja Emajõe-Võhandu valgala veeprojekt 35,1 miljoni krooniga.
 
Välisvahendite arvelt tehti seitsme kuu jooksul väljamakseid 4,5 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab riigieelarves planeeritud mahust 34,4 protsenti. Juulis tehti väljamakseid 554 miljoni krooni ulatuses. Võrreldes möödunud aastaga on 2009. aastal välisvahendeid välja makstud 2,5 miljardi krooni võrra enam.
 
Juulikuu eelarve täitmise protsente mõjutavad 2009. aasta teise lisaeelarvega tehtud muudatused.