Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS ühisel ümarlauadebatil osalejad tõdesid, et mittepankadest tarbijakrediidi asutuste tegevust on vaja reguleerida ning selgitada välja valdkonnaga seotud probleemide täpne ulatus. Praegu selline ülevaade puudub.
Hetkel on kaks tarbijakrediidi turgu: üks, kus tegutsevad pangad ja mis on selgelt reguleeritud ning teine, vähemreguleeritud turg, kus tegutsevad kiirlaenuandjad. "Kiirlaenu teenust ei ole vaja keelustada, küll aga tuleb võidelda liigkasu võtmise ja tarbijate petmise ning ärakasutamisega," võttis Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm probleemi olemuse debatil kokku.
Kiirlaenu teenindamisega raskustesse sattunud klientide arv on viimastel aastatel kasvanud. "Ühest küljest tuleb selliseid inimesi august välja aidata ning teisalt otsida lahendusi, et selliseid probleeme üldse ei tekiks," viitas Nõmm kiirlaenuturu suurema reguleerimise vajadusele ning võimalikule toomisele Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
"Täna koputab suur osa pangast laenutaotlusele eitava vastuse saanud inimesi kiirlaenuettevõtete uksele. Kui pangad keelduvad laenu andmast maksevõime puudumisel lähtuvalt vastutustundliku laenamise põhimõtetest, siis tekib küsimus, miks need samad inimesed kiirlaenu nii lihtsalt kätte saavad," viitas Eesti Pangaliitu esindanud Annemari Õunpuu süsteemi nõrkusele. Tema sõnul on kiirlaenud hetkel võrreldavad kodusünnitusega, mida keegi ei registreeri ja millest puudub selge ülevaade.
Probleemiks on seegi, et laenu tagasimaksmisel ei tunne raskustesse sattuvad inimesed tihti oma õigusi. "Järelvalvaja ülesanne oleks jälgida, kas kiirlaenufirmad täidavad oma kohustust kontrollida laenutaotleja tausta ning selgitada kliendile lepingu tingimusi. Nii nagu pangalaenu puhul, peab ka kiirlaenude võtmine ja andmine olema vastutustundlik," lisas Õunpuu.
Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustaja Kaidi Silver-Schöbe sõnul vajaks reguleerimist ka kõrvalnõuete suurus. Eriti ohtlikud on tema sõnul kõrged intressimäärad. "Kui laenu on võetud näiteks 190 eurot, siis kohtusse jõudes võib põhinõue ulatuda juba üle 1500 euro," tõi ta näite oma igapäevatööst. Silver-Schöbe sõnul paneb laenuandja täna kogu vastutuse laenuvõtjale. "Lepingu tingimustele allkirja andes kinnitab inimene, et on teadlik laenu ebasoodsatest tingimustest, kuid ei teadvusta seda tehes sageli võimalikke tagajärgi," lisas Silver-Schöbe.
Lisaks järelevalve ja regulatsioonide kehtestamise vajadusele olid debatil osalejad üksmeelel, et senisest enam tuleb panustada inimeste harimisse ja finantskirjaoskuse parandamisse. Pankade initsiatiivi kõrval oodatakse selles ka kiirlaenufirmade enda panust.
