Viimases kvartalis oli keskmine brutopalk kuus 7704 krooni ja tunnis 44 krooni, teatas statistikaamet. Brutopalk kuus kasvas aastaga 8,1 ja tunnis 6,3 protsenti. Aasta varem oli palgakasv kiirem – 2003. aasta viimases kvartalis kasvas palk 2002. aasta lõpuga võrreldes 9,4 protsenti.
Palgatõusu aeglustumine on eelkõige mõjutatud vähem kui 50 töötajaga ettevõtete palgatöötajate töötasust – 2003. aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusis nende brutokuupalk vaid 5,3 ja brutotunnipalk 4,6 protsenti.
ASi Fontes PMP uuringute osakonna konsultandi Urmas Orula sõnul näitas ka nende uuring 8protsendist palgatõusu. “Meil oli nii, et 2003 läks kasv veidi alla ja 2004 tõusis jällegi,”rääkis Orula.
Fontese uuringu järgi prognoosivad ettevõtted üldjuhul väiksemat tõusu, kui see tegelikult on, kusagil 6 protsendi kanti. “Kuna majanduses tagasilööki pole olnud, siis viimastel aastatel on see kasv kusagil 8–9% ringis olnud,” rääkis Orula. “Surve palkade tõusuks tuleb näiteks tööturu avanemisega.”
“Kui majanduses midagi halvemaks ei lähe, siis järgmise aasta jooksul võib oodata sarnast kasvu,” ütles Orula.
Keskmine kuu- ja tunnipalk tõusis kõige enam metsamajanduse tegevusalal – 2003. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 25,5 ja 26,3 protsenti. Kõige vähem tõusis kuupalk hulgi- ja jaekaubanduses – 1,7%. Tunnipalk langes ainult kalapüügi tegevusalal – 2003. aasta sama perioodiga võrreldes vähenes töötasu 0,1%.
Keskmine brutopalk oli oktoobris 7152 krooni, novembris 7665 krooni ja detsembris 8250 krooni.
Rahandusministeeriumi hinnangul mõjutas keskmise brutopalga kasvu aeglustumist 2004. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta kõrge baas ning palgakasvu aeglustumine suuremates tegevusalades.
2005. aastal ootab rahandusministeerium brutopalga kasvu aeglustumise jätkumist. Samas netopalkade kasv kiireneb mõnevõrra, mida mõjutab tulumaksureformi tõttu suurenenud tulumaksuvabamiinimumi tõus 1400 kroonilt 1700ni ning tulumaksu alanemine 24 protsendini.
