Selline on Euroopa Komisjoni seisukoht ja ambitsioon, mis on omakorda osa veelgi suuremast eesmärgist tugevdada Euroopa Liidu avatud strateegilist autonoomiat ja vastupidavust.

Euro tugevdamise põhjused on Euroopa Komisjoni sõnul järgmised: esiteks kaitseks euro tugevam rahvusvaheline roll majandust valuutašokkide eest, vähendaks sõltuvust muudest valuutadest ning tagaks väiksemad tehingu-, rahastamis- ja riskijuhtimiskulud. Samuti aitaks see saavutada üleilmseid ühiseid eesmärke, nagu rahvusvahelise rahasüsteemi vastupidavus, stabiilsem ja mitmekesisem üleilmne valuutasüsteem ning turuosaliste laiemad valikuvõimalused, mis kõik muudaks maailmamajanduse vähem haavatavaks.

Euro edu stabiilse ja usaldusväärse valuutana tähendab, et sel juba on suur roll väljaspool Euroopa Liitu ja euroala. Võttes aluseks osakaalu üleilmsetes maksetes, on euro maailmas teine enim kasutatud valuuta. Euro osakaal üleilmsetes maksetes oli 2020. aasta novembris ligikaudu 38 %. Euro osakaal maailma välisvaluutareservides on praegu ligikaudu 20 %.

Alates 2008. aasta üleilmsest finantskriisist ja sellele järgnenud riigivõlakriisist on Euroopa Liit püüdnud igati parandada oma institutsioonilist ülesehitust, muutes euroala rahvusvaheliste investorite jaoks atraktiivsemaks. Euroopa Liit on jätkuvalt tugevdanud ja süvendanud majandus- ja rahaliitu, mis põhineb majanduspoliitika koordineerimise raamistikul ning tõhusal ja stabiilsel finantssüsteemil.

Viimane hõlmab järgmist:

Olulised puuduvad elemendid on näiteks:

Lisaks suurendaks ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsekorra kiire rakendamine ja kriisilahenduse korral likviidsuse tagamise vahendite arendamine kriisilahendusraamistiku usaldusväärsust.

Euro rahvusvahelise rolli tugevdamine

Euroopa Komisjoni sõnul on euro Euroopa Liidu integratsiooni ja autonoomia oluline sümbol ja vahend. See võimaldab maksta kaupade ja teenuste eest, vahetada valuutat, laenata ja teha tehinguid kapitaliturul. Samuti toimib see arveldusvaluutana, väärtuse säilitajana väljaspool euroala ja reservvaluutana. Rahapoliitika seisukohast võib euro laialdasem kasutamine tuua mitmesugust kasu, nagu raha emiteerimisest saadav emissioonitulu, suurem rahanduslik sõltumatus ja rahapoliitika tugevam mõju maailmas. Laialdasem kasutamine vähendaks ka tehingu-, riskijuhtimis- ja rahastamiskulusid ning valuutašokkide mõju. See kasu näib üles kaaluvat kulud, nagu surve valuuta tugevnemisele stressiolukorras. Euro tugevam roll soodustaks ka suuremat süsteemset stabiilsust, kuna see mitmekesistab üleilmset valuutasüsteemi ja leevendab asümmeetriliste šokkide, eelkõige kolmandate riikide rahapoliitikaga seotud šokkide mõju. Likviidsuskokkulepete, näiteks kolmandate riikidega tehtud vahetustehingute ja repotehingute sujuv toimimine aitab Euroopa Keskpangal (EKP) täita hinnastabiilsuse eesmärki, hoida ära olukorda, kus euro likviidsuspuudujääk toob kaasa finantsstabiilsuse riskid, ning võib aidata tugevdada euro positsiooni maailmas. Likviidsusprobleemide ajal vähendavad need kokklepped ohtu, et negatiivne mõju kandub üle euroala finantsturgudele, ja kujutavad endast olulist likviidsuse kaitsemehhanismi kolmandate riikide puhul, kes kasutavad eurot laialdaselt finants- ja äritehinguteks. Mitmekesisem üleilmne rahandusmaastik edendaks ka rahvusvahelise kaubanduse üldist võimet kohaneda vahetuskursi muutustega, eelkõige tärkava turumajandusega riikides..

Euroopa Komisjon loodab, et euro tugevam rahvusvaheline roll võiks olla osa laiemast suundumusest, kus valuutade mitmekesistamine hinnakujunduses ja rahastamises aitab kaasa väliste tasakaalustamismehhanismide ja vahetuskursi muutuste stabiliseerivale rollile. Kõike seda arvestades töötab Euroopa Komisjon välja täiendavaid meetmeid euro kasutamise edendamiseks kogu maailmas. Komisjon soovib suurendada eurodes nomineeritud võlaväärtpaberite, kaupade ja seonduvate finantsinstrumentidega kauplemist.

Euroopa Liit on maailma suurim kaubandusjõud, kelle arvele jääb enam kui veerand maailma kaubandusest. Kui Euroopa Liidu-sisene kaubandus välja arvata, oli Euroopa Liidu 27 osakaal maailma ekspordis 2019. aastal kaupade puhul 15,6 % ja teenuste puhul 22,5 %, samas kui osakaal maailma impordis oli kaupade puhul 13,9 % ja teenuste puhul 21,0 %. 2018. aastal kasutati Euroopa Liidu ekspordi puhul kõige rohkem eurot, samal ajal kui Euroopa Liidu impordi puhul kasutati kõige rohkem USA dollarit. Kuigi kauplejad saavad kauplemisel kasutatava valuuta vabalt valida turukaalutlustele tuginedes, tahab Euroopa Komisjon Euroopa Liidu kaubanduslepingute raames veelgi edendada euro kasutamist. Cotonou lepingu järgse lepingu sõlmimine võimaldab Euroopa Liidul ning tema Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna partneritel soodustada oma valuutade laialdasemat kasutamist ning Euroopa Komisjon uurib täiendavaid võimalusi euro kasutamise edendamiseks selles piirkonnas. Euroopa Komisjon kaalub ka kauplejate tehtud euromaksetega seotud teabelünkade kõrvaldamist. Selleks saab lisateavet anda turulepääsu andmebaasi “Access2Markets” kaudu. (Acces2Markets on andmebaas, kust ELi eksportijad ja importijad saavad teavet tariifide, maksude, päritolureeglite ning menetluste ja formaalsuste kohta. Lisateave SIIT.)

Mis valuutat kasutavad kaubaturud?

Euroopa Komisjoni sooviks on euro laialdasem kasutamine. Siin peab Eeuroopa Komisjon edulooks euro kasutamist energiavaldkonnas, just gaasiturgudel. Nimelt suurenes eurodes sõlmitud maagaasilepingute osakaal 38 %-lt 2018. aastal 64 %-le 2020. aastal. Eurodes nomineeritud võrdlusaluseid tunnustatakse ja kasutatakse üha enam ka mujal maailmas. Selleks et veelgi suurendada euro kasutust kaubatehingutes, jätkab Euroopa Komisjon arutelusid peamiste osalejatega olulistes strateegilistes sektorites, sealhulgas kaubad, õhusõidukid, tervishoid ja taastuvenergia jaoks kriitilise tähtsusega toorained.